22. septembril tähistatav vastupanuvõitluse päev on Läänemaal sisustatud paljude tegemistega: alustatakse Jüri Uluotsa kalmu juures ja pikk tegevusrohke päev lõpeb kogunemisega Puise rannal.
[pullquote]Tänavu täitub 22. septembril 75 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi Valitsus pidas oma viimase istungi Läänemaal asuvas Põgari külas[/pullquote]Kell 10.00 – 10.25 leiab aset mälestushetk Jüri Uluotsa kalmul Kirblas, kus kõneleb ajaloodoktor Mati Mandel ja palvuse peab Kirbla Püha Nikolause koguduse õpetaja Illimar Toomet. Kalmule asetatakse mälestuspärjad ja süüdatakse küünlad.
Kell 11.30 – 11.55 toimub mälestuspalvus EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirikus, teenib koguduse õpetaja Küllike Valk ja laulab Ridala põhikooli poistekoor Anne Pääsukese juhendamisel. Ka mälestustahvlite juurde asetatakse mälestuspärjad ja läidetakse tulukesed.
Kell 12.00 asutakse Kaitseliidu Haapsalu malevkonna kutsel Otto Tiefi sügisretkele, mis kulgeb umbes 21,7 kilomeetri pikkusel teekonnal Ridala kiriku juurest Puise randa. Haapsalu kesklinnast tuleks minna ligikaudu 10 kilomeetrit lõunasse. Liigutakse peamiselt teedel, mistõttu nõutakse ühe seltskonna kohta kindlasti üht helkurvesti. Lisaks võiks olla üks seljakott vee, riiete ja muu retkeks vajalikuga.
Tänavu täitub 22. septembril 75 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi Valitsus pidas oma viimase istungi Läänemaal asuvas Põgari külas. Sellest ajast edasi algas 50-ne aasta pikkune okupatsiooniaeg, kuid juriidiliselt säilis tolle valitsusega Eesti kuni 1953 aasta jaanuarini.
Kell 14.30 laulab Põgari palvamajas Keila Pensionäride Ühenduse naisansambel Püü J. Vaigla juhendamisel.
[pullquote]Seaküla Simson valmistab sellele 1,2 meetrise skulptuuri, mis kujutab endast ema, tütre ja kohvriga[/pullquote]Käesoleval aastal möödub 75 aastat ka sundväljarändest. Põgenesid Eesti kodanikud, kellel polnud halastamatult nõukogude terrorivõimult vähimatki headust loota. Nad ei pagenud sõja jalust, ei emigreerunud Rootsi, ei siirdunud Saksamaale ega asunud Poola kaudu elama võõrsile. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel põgeneti (!) sissetungiva sküütlikult tegutseva idanaabri eest.
Kell 16.00 – 17. 30 avatakse Puise rannas paadipõgenike monument ja lõpetatakse Otto Tiefi sügisretk. Eesti Memento Liidu tegevjuht Rein Purje ütles täpsustavalt, et monumendist avatakse tänavu ainult esimene osa, kivi koos tahvlitega. Kivi peale asetatav ehis valmib hiljem ja selle avamine toimub 2020. aasta 22. septembril. Mõõtmelt kahe meetrine kivi kaalub 10 tonni. Kujur Aivar Simson, kunstnikunimega Seaküla Simson valmistab sellele 1,2 meetrise skulptuuri, mis kujutab endast ema, tütre ja kohvriga. Pühendatud karmide aegade mälestuseks, nii neile, kes läksid kui neile kes jäid, aga ennekõike põgenemisel hukkunute mälestuseks.
Puise sündmuse kava
→ Tseremoonia sissejuhatus
→ Paadipõgenike monumendi avamine
→ Paadipõgenike monumendi õnnistamine – Küllike Valk
→ Mälestuspärgade asetamine monumendi jalamile
→ Eesti Vabariigi hümn
→ Ajalooline tagasivaade, kõneleb ajaloodoktor Mati Mandel
→ Otto Tiefi sügisretke korraldustoimkonna juht Albert Tamme
→ Endine väliseestlane ja Eesti riigiametnik Jaak Maandi
→ Haapsalu linnavalituse esindaja sõnavõtt
→ Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnavõtt
→ Kohaliku elu edendaja, ajalooliste mälestuste koguja Enn Milvek
→ Tänuavaldused – Eesti Memento Liit
→ Keila Pensionäride Ühenduse naisansambel Püü
→ Puise sadamas jagatakse sõdurisuppi.
Vastupanuvõitluse päeva korraldusliku poole eest kannavad hoolt: Eesti Memento Liit, Kaitseliidu Lääne malev, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Ridala Põhikool, EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena kogudus, EELK Kirbla Püha Nikolause kogudus ning Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit.
„Tahtsime teha ühiste jõududega ühe väärilise päeva. Loodan, et rahvast ikka tuleb,” ütles päeva peakorraldaja Heiki Magnus, kes on võtnud suurt ettevõtmist taaskord vedada.
Urmas Saard
Samal teemal:
