Pildigalerii: naistega rabas

Käesoleva nädala kolmapäeval tegi Sindi Naisliidu matkaseltskond mõne tunni pikkuse tutvuse Tolkuse rabaga, mis asub Luitemaa looduskaitsealal. Õpperajal andis selgitusi, vastas küsimustele ja rääkis lugusid bioloog Marika Kose, kelle erialaks on sood.

Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto Urmas Saard
Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas Saard
Marika Kose Tolkuse rabas. Foto Urmas Saard
Sindi naised Tolkuse raba õpperajal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]soomaastik muutus inimtegevuse tagajärjel põllu- ja metsamaaks, lagesooalad võsastusid, laukad ja soojärved kasvasid kinni[/pullquote]Naistega kutsuti ühinema mees, kes viimati kõndis rabasse ehitatud laudteel eelmise aasta mais. Siis tahtsin näidata Eestimaa haruldast maastikunähtust ühele oma Georgia tuttavale, kelle jaoks oli Soomaa rahvuspargi alal laiuv Kuresoo raba tõeline eksootika. Minu teadmised pole oluliselt suuremad võrreldes Georgia tuttavaga, kes suurte ahhetuste saatel imetles siinset rabamaastikku. Seepärast pole ülearune veel ja veel minna uuesti rabasse. Täna lisandusid minu olematute teadmiste taskusse mõned uued teadasaamised.

Suurema huvi korral leiab abi ka taskuformaadis käsiraamatust „Saagem tuttavaks – Soo!“, mille on Läti keelest maakeelde ümber pannud Piret Pungas ja meie seltskonna õppejuht Marika Kose. Raamat on kättesaadav internetis. Aga palju elamuslikum on siiski vahetu kohtumine inimesega, kes teab kõike.

Enne ringikujulisele õpperajale minekut rääkis Kose põhjusest, miks raba servades on tehtud lageraiet. Omal ajal kaevati rabadesse kraave ja kuivendati uute põllumaade saamiseks soiseid alasid. Kunagine soomaastik muutus inimtegevuse tagajärjel põllu- ja metsamaaks, lagesooalad võsastusid, laukad ja soojärved kasvasid kinni. Kahjuks juhtus sama lugu sarnaselt enamike suuremate märgaladega Eestis ka Tolkuse rabaga. Nüüd on asutud endist looduslikku olekut taastama ja vähendama CO2 eraldumist õhku.

[pullquote]Selge ilmaga näeb Kihnu saart[/pullquote]Kes jaksasid tõusurajal minna ülespoole, suundusid Eesti kõrgeima luite Tornimäe harjale, kus on püsti aetud vaatetorn. Merepinnast 34,5 meetrine luide, selle tipus 15 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm ja neile kõrgustele lisatud silmade kõrgus avab vaate Tolkuse rabale ning Liivi lahele umbes poolesaja meetri kõrguselt. Selge ilmaga näeb Kihnu saart. Eilne ilm seda ei võimaldanud, aga õiges suunas vaadates oli siiski saare viirg aimatav.

Edasi kulges teekond mööda treppe laskuvalt. Rabas pidime kitsast laudteed jagama jalgratturitega, aga õnneks polnud kaherattaliste liiklus siiski nii suur nagu Pärnu muulile viival laudteel. Sooveerel võis näha mõnda pilvikut, mida leiab juulist oktoobrini, aga Kose võttis näppude vahele väikese tüki samblikust. See oli islandi käokõrv, mida rahvapäraselt kutsutakse põdrasamblaks. Maarahvas on põdrasambla tõmmist tarvitanud hingamisteede hädade korral: bronhiit, läkaköha, kopsupõletik.

« valmistatud turbakiu- ja villasegu vildist

Huvitav on putuktoiduline huulhein – taim, kelle lehed toimivad püünistena. Putukad lendavad lehtedele ja peatselt ümbritsevad neid kleepuvat nõret eritavad karvakesed. Ensüümid (valgud, mis osalevad organismi kõikides keemilistes reaktsioonides ja protsessides) lahustavad putuka täielikult. Sitikas-putukas imendub taimesse ja nõnda suudabki huulhein kehvades oludes elus püsida – saades toitaineid, mis turbasamblas puuduvad. Väga põnev.

[pullquote]Mida punasem sammal rabas on, seda tugevam selles kohas jalgealune[/pullquote]Eestis leidub 37 turbasambla liiki. Mida punasem sammal rabas on, seda tugevam selles kohas jalgealune peaks olema, selgitas Kose.

Turbasambla kasvades jääb allapoole tihe kiht kõdunenud turbasammalt. Kuna tihedas turbakihis napib õhku ja nii jäävad rabas taimeosad jäägitult lagunemata, siis tekibki mulla asemel poollagunenud taimeosadest koosnev turvas. Meie rabades kasvab turbakiht enamasti kuni üks mm aastas. Tolkuse turba paksus on neli meetrit, mis on kasvanud mere taandumise järel umbes 4000 aastat.

Kose kandis rabas kaasas suurt kotti, millest võttis järgemööda välja päris erinevaid tooteid. Jalutuskäigu alguses näitas ta ammutuntud turbast pressitud küttebriketti. Briketile pressitud suur T täht meenutab Tootsi tehast, kus enam briketti ei toodeta. Rabast väljumise eel nägime vist esimest korda jalanõude sisetaldasid, mis valmistatud turbakiu- ja villasegu vildist.

Urmas Saard