Sellest, mis Pärnu ranna lähedases piirkonnas Raja tänavast kuni muulini ja sealt edasi kesklinna umbes 14 000 sammu pikkusel teekonnal kaamerasilma jäi.
Vahelduseks kaugete paikadega tutvumisele on aeg-ajalt mõnus tunne võtta pikem jalutuskäik ette ka mööda koduse linna teid, tänavaid, rohelust ja vett vaadates. Kuidagi ootamatult on Mai tänaval püsti aetud kümnekorruseline elamu. Selle kõrvale on ilmselt peatselt teinegi samasugune kerkimas. Vene ajal hoiduti Pärnus üheksakorruseliste püstitamisest. Seejärel võttis linnavalitsus vastu otsuse, et üle kaheksa korruse Pärnus ei ehitata. Nüüd kasvab linn mitte üksnes pindalalt laienedes, vaid ka kõrgustesse tõustes. Kui hiljuti miljonilinnasid Jekaterinburgi, Ufad ja Peterburi külastasime, siis näisid sealsed kõrghooned iseenesest mõistetavana – Pärnus mitte.
Rohtu näksivad linnalehmad Mai elamurajooni ja mere vahel on tublid „niidukid”, kes hooldavad looduslikul viisil rannaniitu. Loomade nägemine teeb tuju alati heaks. Ka täna peatusid mitmed inimesed aediku ääres, et teiselpool tara liikuvaid linnalehmasid uudistada. Linnalehmadega võis kohtuda ka Tervise paradiisi ja surfi keskuse vahelisel laudteel jalutades. Üks hallhaigur toimetas vee ääres, laskmata ennast segada laudteel jalutavatest inimestest.
Muuliga kõrvuti kulgev laudtee võimaldab mugavamalt merele jalutada. Kahjuks on suur osa muulikividest mattunud liiva alla, aga õnneks on palju veel alles.
Meeleolu loob vallikraavi purskkaev, mis päiksepaistel heidab vikerkaarevihu rohetavale vallile.
Kuninga tänavale jõudes tuleb pea ajada kuklasse ja kiita kunstnik Martin Rattast, kes kunagise postimaja otsaseinale maalis Eestist Soome mineva noormehe.
Urmas Saard
