20. juulil külastasid Sindi Naisliidu teadmishimulised naised paarikümne aasta vanust Järvakandi klaasimuuseumit, mis asub 1879. aastal asutatud klaasikoja juurde ehitatud tööliste majas. Ukse avas muuseumi varahoidja Külli Muromägi ja juhatas huvilised esmalt nõgisesse tuppa, kus kõigepealt äratas tähelepanu päris elusuurune klaasiahju makett.
[pullquote]Fantaasiaküllus, tundlik vormikõne, elegants ja täiuslikkuseni viimistletud proportsioonid iseloomustavad Pilvi Ojamaa klaasidisaini[/pullquote]Muromägi seisatas tema enda pikkusega võrreldava klaaspudeli kõrval ja küsis, kas keegi teab selle otstarvet? Selgus, et sellistest pudelitest on ka Järvakandis aknaklaasi toodetud. Aga muuseum ei jutusta üksnes Järvakandi klaasi valmistamise ajaloost. Seinale riputatud kaardilt saab täieliku ülevaate Eesti klaasikodade kunagisest paiknemisest läbi ajaloo. Hüti oli Eestis esimesena tegutsemist alustanud klaasikoda (1628-1664). Läbi aegade on Eestis tegutsenud üle poolesaja klaasitööstuse. Tehislikult saadakse klaasi kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel ning vajalike lisandite manustamise teel. „Kas on olemas ka looduslikku klaasi,” küsis giid. „Jah. looduslik kvartsklaas võib tekkida välgulöögist, vulkaanilise tegevuse tagajärjel, samuti meteoriidi langemise tulemusena.
Järgmises toas näeb nõukogude ajal kasutuses olnud masinaid, ka tõmbemasinat, mille abil valmistati lehtklaasi.
Kolmandas toas saab vaadata vahetatavaid näituseid. Praegu on avatud väljapanek „Tarbeklaasi kunstniku Pilvi Ojamaa klaastooteid aastaist 1965-1992”. Alates 1965. aastast, disainis Pilvi Ojamaa tarbenõusid Tallinnas, klaasitehases Tarbeklaas, luues igal kümnendil mitmeid, tänaseks eesti disainiklassikaks saanud serviise ja üksikesemeid. „Fantaasiaküllus, tundlik vormikõne, elegants ja täiuslikkuseni viimistletud proportsioonid iseloomustavad Pilvi Ojamaa klaasidisaini, millel on auväärne koht eesti kultuuriloos. Eesti klaasitööstuse ajaloos on 1993. aastal tootmise lõpetanud tehasel Tarbeklaas hindamatu ajalooline väärtus,” kirjutatakse näitust tutvustavalt. Giidi sõnul pakub tarbeklaas äratundmisrõõmu paljudele külastajatele. „Eelkõige erimõõduliste ja –vormiliste joogiklaaside näol, millest kunagi midagi pea kõigis kodudes tarvitati.” Näituse kuraatorid on Maie-Ann Raun, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja Allan Kima, Järvakandi klaasimuuseumi juhataja.
Neljas tuba kõneleb näitusemaja ajaloost. “Maja ehitati tööliselamuks, kus terve pere pidi ühte tuppa ära mahtuma,” jutustas Muromägi, kes suunas ekskursi töölispere toana sisustatud ruumi.
Peamaja juurde kuuluvad ka hoovipealsed hooned, neist ühes töötab klaasistuudio. Kohapeal saab vaadata klaasist suveniiride valmistamist, mille üheks kindlaks osaks on muidugi klaasi puhumine.
Küsimusi esitati Järvakandis jätkuva tööstusliku klaasitootmise kohta ja huvituti selle külastamisest. Giidi vastusest ilmnes, et väga lihtsalt külalised tehasesse ei pääse, kuid harva siiski seda võimaldatakse.
Urmas Saard
