Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.
[pullquote]Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.[/pullquote]Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.
„Ma mäletan hästi, kuidas esimeses klassis osalesin “Laulukarussellil” oma kooli muusikaõpetajaga,” meenutas Marta Lotta. „Eks Tom mind seal siis märkaski. Emme utsitas veel korralikult takka, et Tom mind ikka endale võtaks. Kuna lastekoori ridadest ja laululaagritest tundis Tom mind kui korralikku koeraplikat, otsustas ta seda energiat ka soololaulu suunata.” Neiu sõnul tehti esimestel aastatel päris karaktseid lugusid: “Macavity”, “Mari Margapuu”, “Fairytale” jt.
Teatrikohviku laval esinemiseks valis ta esimeseks lauluks Uno Naissoo ja Heldur Karmo laulu „Iial ei muutu võõraks me”, mida saatis klaveril tema õpetaja. „Kuulsin seda laulu jazzklubis Helin-Mari Arderi esituses. Meeldis ja tahtsin ka ise laulda,” sõnas publikut tervitanud Marta Lotta. Noore laulja soov oli tollel kontserdil laulda fonota ja seepärast käisidki järgemööda lavale Toomas, Fredi ja Robi. Vahel üksi, vahel duona solisti saates. Enne vaheajale minekut laulsid Kätlin ja Mirjam. „Kui toredad õed nad on,” kiitis Marta Lotta.
Kontserdil kõlasid laulud nii Marta Lotta varasematest lauluaastatest kui ka praegustest lemmikutest. „Minu kõige lemmikum laulja, kelle saatel üles kasvasin, on Tomi enda kunagine laululaps Liisi Koikson.” Seepärast laulis ta lugusid ka Liisi repertuaarist. „Samuti aitas Toomas avastada Ella Fitzgeraldi.” Laule oli kavas erinevatest ajastutest ja karakteritega. Võis kuulda ballaade, sambat, bossanovat, muusikali, tänavaromanssi.
“oma emale
Paar päeva enne emadepäeva oli väga kohane laulda oma emale. Laul „Emale” sõnad ja muusika sündisid aasta tagasi Pariisis, kus ta ühe õppeaasta veetis. Oma laulmist saatis Marta Lotta kitarrimänguga.
Kuueteistkümnes ja lõpulugu, siiski mitte päris viimane, oli Uno Loobi „Kamina ees”, mida Marta Lotta laulis sahistajat (shaker) raputades. Taas saatsid Fred kitarril ja Robi klaveril. Järgnesid tänusõnad ja ananassid kingituseks Mirjamile, Kätlinile, Robile, Fredile. Lõpuloona kõlas Piret Laikre sõnadel ja muusikal „Nüüd minu kord on soovida”.
Tomi juures saadud häälekoolituse aega on mahtunud nii „Sügisulu” kui üleriigilise laulukonkursi „Solistica” esikolmikuid, „Laulukarusselli” finaali, rasket häälemurdeperioodi kui ka värsket hingamist. Ees terendab Sütevaka Humanitaargümnaasiumi lõpetamine ja järgmise eluetapi algus väljapool Pärnut. Kuid senisele Tomi ja Marta Lottaga läbitud teekonnale pandi eilsel kontserdil suure pauguga punkt.
[pullquote]väga hooliv ja kindlasti kõikidele oma lauljatele kolmanda lapsevanema eest[/pullquote]„Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi. Temaga veedetud tunnid on olnud alati täis rõõmu. Ja kuigi Tom võib olla ägedalt range-nõudlik, on see siiski vaid heade tulemuste saavutamise nimel tehtud.” Marta Lotta kirjeldas, et nende koostöö õpetajaga oli alati hinges üles ehitatud trikitamistele. Iga laulutund algas karakterist. Käituti, justkui ei tunnekski üksteist. Vahel kulus lausa pool tundi näitemängudele. „Kokkuvõttes oli see ju kasulik – lavaline olemine läks tänu sellistele etüüdidele ja rollimängudele palju loomulikumaks.” Marta Lotta sõnul on Tom üheaegselt lauluõpetaja ja lauluisa, väga hooliv ja kindlasti kõikidele oma lauljatele kolmanda lapsevanema eest.
Uue päeva saabudes rääkis Ots pisut ka jazzklubist lähemalt. Endla Jazzklubi alustas tegutsemist 2006. aasta sügisel Endla Teatrikohvikus. Jazzklubi sünnipäevaks võib lugeda 27. septembrit, kui esimese kontsertõhtu avaakordi andis Raivo Tafenau kvartett. Klubi kontserdid on jäänud aja kulgemisel tänaseni populaarseks, seda nii pärnakate kui linna külaliste hulgas ning armastatud esinemispaigaks muusikutele. „Tegemist on koduse ja õdusa kontserdipaigaga, kus alati muusikasõbralik publik, hea korraldus ja soe vastuvõtt,” kinnitas Viljandi pärimusmuusik Piret Aus, kes lahkus keskööl Teatrikohvikust erilise positiivse emotsionaalse laetusega. Ots lisas juurde, et jazziõhtute publiku vanus kõigub noortest muusikakooli rütmimuusikutest ja gümnasistidest eakate fännideni välja.
Endla jazzklubid toimuvad kahel korral kuus: reedeti, septembri keskpaigast juulini. Sõltuvalt esinejatest on klubi külastatavus 60 kuni 120 inimest. Senine koostöö Eesti Jazzliiduga võimaldab pakkuda vaheldusrikast ja põnevat kava kodumaiste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikute esituses. Kuu teise poole esinejad otsib Endla Jazzklubi ise tegevmuusikute ja tudengibändide hulgast. „On hea meel tõdeda, et sageli esinevad jazzklubis ka praegused või endised pärnakatest muusikud,” kõneles Ots.
Urmas Saard
Samal teemal:
