Lipuvabrik tähistas kevadkuu esimesel päeval oma 25. sünnipäeva lahtiste uste päevaga, tunnustas annetuste lubadusega paljulapselisi peresid ja andis Antarktikasse siirduvatele julgetele meestele üle Eesti lippude komplekti, mis hakkavad lehvima poole aasta kestel umbes 30 sadamas ning viimaks Antarktise pinnal.
[pullquote]igalt 2019. aastal müüdud suurelt Eesti lipult 1 € Eesti Lasterikaste Perede Liidule[/pullquote]Lipuvabrik asub Tallinn-Väikese jaamahoonest mõnesaja meetri kaugusel. Türi 3 hoone klaaspindadel peegeldusid tänavafrondi teised majad ja suur tumesinine lipp, mille keskmes juubeli numbriga visuaal. Lipuvabrik ei kutsunud sedakorda suurele peole, küll aga ootas külalisi vabrikuga tutvuma. „Gigantlillede Maagiaga” tuntust koguv Riina Kikas tuli enda käsitööna valminud gigantselt suure lilleõiega ja otsis kõigepealt üles Milla Asmu, kes on esimesed 19 aastat Lipuvabriku tööd juhtinud.
Rohked stendid tutvustasid „kõikide lippude kodu” juba peauksest sisenemisel. Trepikojas sai teatavaks, et veerandsajandi pikkuse töökogemuse ja üle 750 000 töötunniga on valmistatud üle miljoni lipu. Asmu suunas vaatama, kuidas valmib Eesti riigi üks tähtsamaid lippe – Vabariigi Presidendi esinduslipp. Samas tuletas meelde võimalust osaleda heategevusloosis, milles iga pilet võidab. „Auhinnad on 100% rahvuslikud ja kogu loositulu saab kantud Eesti Lasterikaste Perede Liidu fondi. Võibolla võidad just sina peavõidu – 8m kõrguse lipumasti ühes lipu ja mastivimpliga,” rääkis Asmu suure õhinaga.
Proovisin ühe euroga õnne ja jäin ka ilma peavõiduta päris rahule, sest number piletil võimaldas valida paljude tasside hulgast Häädemeeste rahvusliku mustriga joogikruusi. Tootmisruumi ühes nurgas ootas lahtilõikamist 40 kg kaaluv tort. Valmistajaks oli Lipuvabriku naaber Toikako Kaubandus OÜ ja kondiiter Marika Arniste.
Asmu järel Lipuvabrikut juhtima asunud Karina Tõeleid juhtis ka eilset pidupäeva. „Alustasime 1994. aastal nelja inimesega Kopli tänaval,” meenutas juhataja ja tutvustas kahte õmblejat, kes töötavad algusest saadik tänaseni. Tugeva plaksutamise saatel astusid tagasihoidlikul kombel Maarika ja Aide juhataja palvel kõigi kohalviibinute ette. Alates aastast 1995 lehvivad Pika Hermanni tornis Lipuvabriku õmmeldud lipud. Türi tänavale asuti ümber 2009. aastal.
“räägime täna julgusest
Tõeleid selgitas, et vaatamata olulisele tähtpäevale otsustati loobuda suurest peost tähtsate külaliste osavõtul, kõnede pidamisest, jookide pruukimisest, tikuvõileibade söömisest ja muust seesugusest. Selle asemel taheti tunnustada kahte tegu. Tõeleid rõhutas eelkõige tunnustamist, mitte abistamist, kuigi tegemist on toetusega. „Me räägime täna julgusest erinevates asjades. Ühel juhul mõtleme meestele, kes võtavad ette teekonna külmale mandrile, Antarktikasse. Teisel juhul kõneleme Eesti riigi jaoks kõige olulisemast, et me kestaksime ka 25, 50 ja 100 aasta pärast. Poliitikud võivad meile lubada enne valimisi kõikvõimalikke parimaid hüvesid, aga neist tähtsamad on meie Eesti lapsed,” osundas Tõeleid, kelle sõnul on üksnes nende olemasolul põhjust Eesti riigil ja sinimustvalgete lippudega lehvitamisel. Tõeleid leidis, et kus kaks inimest otsustavad paljulapseliste perede kasuks, seal on tegemist julgete inimestega ja nad vajavad ennekõike tunnustamist.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhatuse liige Katrin Kiisk kutsuti eile Lipuvabrikusse selleks, et anda üle lubadus koguda raha paljulapselistele peredele. Kiisk võttis vastu Lipuvabriku logoga raamitud lubaduse, mille klaasi all on järgmine tekst: “Tunnustame lasterikkaid peresid. Lipuvabriku juubeliaastal annetame igalt 2019. aastal müüdud suurelt Eesti lipult 1 € Eesti Lasterikaste Perede Liidule.”
Kiisk tänas Lipuvabrikut ja ütles, et nende liidul on üle riigi paarkümmend kohapealset rakukest. Valdavalt on tegemist väga tublide peredega. “Peresid koondame rohkem kui 1500, liikmeid on üle 12 000.”
Tiit Pruuli on ajakirjanik ja ettevõtja, kes teinud ümbermaailmareise. „Minu esimene käik Lipuvabrikusse oli 20 aastat tagasi – siis kui jahtlaev Lennuk hakkas purjetama ümber maailma. Saime oma laevale sinimustvalged ahtrilipud. Ma ei pea siin meistritele selgitama, et lipp ei ole üksnes tükk riiet. Lipp on sümbol ja meie meeskonna tunde looja. Kõik lipud on hoitud alles, sest väljavahetatud lipud läksid meeskonna liikmetele. Mõned lipud on loovutatud ka ERM-ile ja meremuuseumile,” meenutas Pruuli. Järgmine kord oli taas Lipuvabrikusse asja, kui mindi aastatel 2002–2004 autodega ümbermaailmareisile „Rolling Estonians”.
[pullquote]Bellingshausen alustas 1819. aasta suvel teekonda lõunapooluse suunas[/pullquote]Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen alustas 1819. aasta suvel teekonda lõunapooluse suunas. Järgmise aasta 28. jaanuaril täitub 200 aastat ajast, kui Admiral Bellingshauseni juhtimisel toimunud ekspeditsiooni tulemusena avastati Antarktika. „Sellel põhjusel oleme otsustanud Eesti Meremuuseumi ja Eesti Välisministeeriumi eestvõtmisel organiseerida reisi Antarktikasse,” rääkis Pruuli, mis selgitas järjekordset vajadust pöörduda taas Lipuvabriku poole. Lipuvabrikust anti meeskonnale kaasa suur Eesti lipp, tugevdatud õmblustega ahtrilippe, väiksemaid lippe, märke ja muud vajalikku. Ka Muhu tikandiga padi kingiti kaasa. Pruuli kinkis eesseisva ekspeditsiooni juhina Lipuvabrikule enda poolt koostatud brošüüri „Meie lipu lugu”.
Juulikuus Kroonlinnast algava ekspeditsiooni marsruuti kavandanud Tiit Riisalo ütles, et temal on Eesti Üliõpilaste Seltsi kuuluvuse tõttu lippudega väga isiklik ja sügav suhe. „Lipp ei ole kunstipäraselt kokkuõmmeldud kangad. Lipul on väga sügav sümboolne väärtus.” Ka tema on olnud seotud jahtlaevaga Lennuk, mis tegi aastatel 1999–2001 ümbermaailmareisi „Eesti lipp ümber maakera”. Riisalo rääkis, et Vabariigi Presidendi Kantselei direktorina on samuti tema kokkupuude lippudega väga vahetu. Direktori kingikotis oli kantselei töötajate, „väikeste mesilaste”, poolt Lipuvabrikule mõeldud mesi.
Juubilari tuli tervitama ka Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei, kes on olnud Lipuvabriku asutamise juures nõu ja jõuga abis. Lipu selts on Lipuvabriku oluline koostööpartner. Trei eesütlemisel korrati kooris kolmekordset „elagu” ja lauldi kõlaval häälel sünnipäevalaulu.
Laua ääres kiideti 25-kujulist kringlit. Kiidusõnadeta ei jäänud vahukoore, kohupiima, külmunud marjade ja šokolaadi ning martsipanist logo ja kirjadega tort ega selle valmistaja. Torti jätkus kõigile avatud uste päeva külalistele.
Urmas Saard
Samal teemal:
