Lõppeval nädalal lõigati pärast põhjalikku remonti Pärnu Karja tänava saunas kahel korral linti, neljapäeval osalesid pidulikus toimingus naised, reedel mehed.
[pullquote]Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse[/pullquote]Saun ei ole üksnes ihu puhtaks küürimise paik. Pileti kassa avatakse kell 11.00, aga esimesed mehed hakkasid puhkenurka kogunema juba vähemalt tund aega varem, üksikud veelgi aegsamini, et viimase seitsme päeva peamisi uudiseid vahetada. Riigikogu valimiste eel oli muidugi üks tähtsamaid vestlusteemasid poliitika. Targemad mehed kummutasid turult kuuldud kuulujuttu, et valimistele järgneval päeva kindlasti pension kohe 200 eurot ei tõuse jne.
Mõne aja pärast istus saunaliste keskele ka Eino-Jüri Laarmann. Tema on Pärnu linnale kuuluva OÜ Kümblus nõukogu esimees ja Karja tänava saunas läbi viidud remondi peamine eestvedaja, kes eelistab muidu lobisemise asemel ikka tõsiselt võetavaid arutlusi. Kuna suured ümbertegemised on läbi ja põhjust saunalisi vastu võtta uutes tingimustes, kutsus Kümbluse juhataja Aime Hoog saunalised suurde kõrvalruumi pika laua taha, kus pakuti kohvi ja saiakesi.
“lepivad üksnes dušši all käimisega
Lauavestluses ilmnesid ümberkorralduste peamised põhjused. Aeg pole enam võrreldav aastaga 1995, kui jõulukuul avati Karja ja Kasarmu tänavate nurgal uus saunahoone. Mehed meenutasid suurt uut sauna hoones, mida nüüdki kutsutakse Lepa kaubanduskeskuseks. Linnas on üheaegselt töötanud saunad Vingi tänaval, Liival ja Jannseni tänava ääres. Mäletatakse isegi sauna, mis tegutses pärast sõda praegusel Japsi territooriumil. Nüüdseks on ainsa linnasauna vajadus kahanenud sedavõrd väikeseks, et üle paarikümne aasta tagasi avatud saun ei leia ammugi enam kavandatud mahus kasutust. Põhjuseks võivad olla Pärnu spaade rohkus, isiklike saunade arvu suurenemine ka kortermajades. Aga Laarmann näeb põhjust ka saunakultuuri üldises vähenemises, sest paljud lepivad üksnes dušši all käimisega. Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse, rääkis Laarmann.
[pullquote]uuringute järgi külastavad Pärnu sauna valdavalt üle 65-aastased[/pullquote]Hoog teadis öelda, et uuringute järgi külastavad Pärnu sauna valdavalt üle 65-aastased, koguni 85%. Mehi käib saunas mõnevõrra rohkem kui naisi. Kuus külastab sauna üle paari tuhande saunalise, kes jagunevad nädalas neljale päevale: neljapäeviti ja laupäeviti käivad naised, reedeti ja pühapäeviti mehed. Korraga on kasutada 38 riidekappi. Saunaruumide koomale tõmbamiseks tehtud uuendamine ja ümberehitamine läks maksma 75 000 eurot.
Remonti tehti sauna sulgemata ja veel reedelgi astusid mitmed külastajad harjumuspäraselt hoone nurgapealsest peauksest sisse. Nüüd enam sealt ei siseneta ja uksel olev viit juhatab maja teise otsa, kus Karja tänava poolsel küljel on nö tagauksest saanud nüüdseks sauna peauks.
Kella üheteistkümneks kogunes järjekord piletikassa juurde, aga enne sauna lubamist ulatas Hoog käärid esimesena sauna tulnud mehe kätte ja palus koridori teed tõkestava käepaelte lindi läbi lõigata.
Vaba pinda on praegu hoones ümmarguselt 500 ruutmeetrit, mis ootab rendile võtmist. Laarman leiab, et tegelikult võinuks ruumid enda kasutusse saada dementsete päevakeskus. Tema arvates on majas selleks suurepärased eeltingimused juba olemas ja pole võrreldavad Metsa tänava Eakate Avahoolduskeskuse majaga, millest linn nüüd küll on loobunud.
Urmas Saard
