Täna külastasid Sindi Naisliidu liikmed oma kodulinlast, kelle nüüdne töökoht asub Pärnu linnavalitsuses.
[pullquote]püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama[/pullquote]Viis minutit enne kokkulepitud aega tuli Pärnu abilinnapea Marko Šorin alla linnavalitsuse fuajeesse vastu, et oma külalisi juhatada läbi uste sinna kuhu iga juhuslik kodanik niisama jalutama ei pääse. Enamik naisi polnud halli terrasiitkrohviga kaetud Suur-Sepa 16 hoonet sellest ajast saadik seestpoolt näinud, kui kunagine polikliinik muudeti linnavalitsuse majaks. Mööda pikka koridori liikudes püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama ja mis siis ühe või teise ukse taga täpsemalt oli. Linnavalitsuse ümberkolimine kuuest eraldi asuvast hoonest ühte majja toimus pea tosin aastat tagasi, täpsemalt suvel 2007. Suures majas on põrandapinda kokku 4585 ruutmeetrit, millest tänased uudishimulikud külalised nägid üksnes tühist osa. Aga mõnigi nähtud ruum pani imetlusest kulmu kergitama.
Kuid esmalt juhatas abilinnapea väikese seltskonna oma töökabinetti, mis asub teisel korrusel otse peatrepiga kohakuti. Ühena esimestest asjadest sai selgeks, kui määratult lai on Šorini tegevusväli. Et mitte kohe kuulajate mõistmist puntrasse pöörata, nimetas ta nelja põhilist valdkonda, mis tema haldusalasse kuuluvad. Need on sotsiaalhoolekanne, haridus, kultuur ja sport. „Sotsiaalsed teemad ongi peamised murekohad, millega kodanikud linnavalitsuse uksi paotavad,” rääkis Šorin. „Kõigi teiste küsimuste suhtes moodustab see tervelt 54%.” Aga Šorini tegevuspiirkonda kuuluvad ka noorsootöö ja lastekaitse, samuti teadus, suhted usuorganisatsioonide ja kirikutega, mitte-eestlaste lõimumine, tervishoid, narkomaania ennetus ning muidugi oma valdkonna investeeringukavade koostamine. Nõndaks siis koguni jumalatosin valdkonda.
Pärast lühidat oma tööülesannete tutvustamist kandus vestlus haldusterritoriaalsetele muudatustele. Ta tõi Eestiga kõrvutamiseks Soomes kümme aastat tagasi aset leidnud jõulise haldusreformi. Ka Sindi sõpruslinn Anjalankoski liitus lähikonnas ümbritsevate omavalitsustega. Soomes läks umbes 10 aastat asjade loksumisega oma kohale, et endised omavalitsused tunnetaksid endid uues suures omavalitsuses võrdsete partneritena. „Nüüd enam polevat sellist teki sikutamist kord ühele, kord teisele poole. Kui mõned tahavad lohutada ennast sellega, et soomlased on väga aeglased, siis me naljatleme, et eestlased saavad mõnevõrra nobedama rahvana hakkama vast 8 ja poole aastaga,” arutles Šorin. Anjalankoski näide oli selline, et üks suurem omavalitsus oli saavutanud esimestel valimistel väga suure enamuse ja investeeringud olevat läinud üsna ühesuunaliseks. See pahandanud teisi endiseid omavalitsusi, mille tulemusena moodustati ühisrinne suure endise omavalitsuse vastu. Selliselt edu saavutades tõmmati tekki oma poole. Pärast mitmeid valimisperioode mõisteti teki sikutamise mõttetust ja jõuti kõiki osapooli arvestavale koostööle. Šorin usub, et ka Eestis saadakse asjast aru ja minnakse mõistlikule koostööle.
Seltskond huvitus ka Pärnusse Raja tänavale ehitatavast lasteaiast ja ujulast, millega tahetakse juba paari nädala pärast alustada. Projektis osales ka omaaegne Sindi linnavalitsus, kes panustas omalt poolt kümnele lasteaia kohale. Need on mõeldud Pärnus töötavatele Sindi elanikele, kellel oleks hõlpsam last Pärnu lasteaia hoolde jätta.
“fotol näeb ka Sindist valitud saadikuid
Põnevat vaatamist ja kuulamist tekitas linnavalitsuse istungite saalis viibimine. Saalis on määratud kohad linnapeale ja abilinnapeadele. Nende pika lauaga ristiasetuses on veel suurem laud, mille mõlemal poolel istuvad osavaldade juhid ja teised olulised ametnikud. Iga istekoha jaoks on muidugi lauaarvuti, lisaks suur seinaekraan. Küsimust tekitas siiski ruumi suurus ja kas kõigile ikka jätkub piisavalt õhku. Šorini arvates saadakse hakkama.
Korraks astuti siss linnapea kabinetti. Linnapead ei olnud majas ja maja oli üldse täna üsna tühi, sest paljud ametnikud asusid linna keskraamatukogus toimuval nõupidamisel. Linnapea kabineti eesruumi laual oli Prantsuse rahvusvärvides sini-valge-punane lipp. Järgmisel päeval pidi linnavalitsust külastama Prantsuse suursaadik Eestis T.E. Pr Claudia Delmas-Scherer.
Linnavalitsuse hoonest jalutati raekoja uuemasse torniga tiiba, kus toimuvad volikogu istungid. Seal ootas külalisi Helen Erastus, Pärnu linnaorkestri produtsent direktori ülesannetes. Ta ütles, et pole küll mitte giid, aga oskas selletagi rääkida palju huvitavat raekoja saali ajaloost. Uusbaroki ja uusgootika sugemetega hoone ehitati Nikolai tänava joonele 1911. aastal Riia arhitekti Wilhelm Bockslaffi projekti järgi.
[pullquote]ühel hetkel tuleks võtta volikogu esimehelt õigus sellele toolile istuda[/pullquote]Erastus rääkis saali poodiumil asuvast lauast ja toolidest. Vanade fotode põhjal teadis ta näidata, et laud paiknes kunagi keset saali, mille ümber istudes toimusid valitsuse istungid. Konstantin Päts istus kõige uhkema tooli peal. Kõik toolid on väga ajaloolised ja väärivad senisest paremat hoidmist. „Iga kord süda väriseb, et need on pidevas kasutuses,” mõtiskles Erastus. „Kui kaua nad igapäevases kasutuses siis vastu peavad? Ei tea.” Šorini arvates võiks valmistada koopiad, mida siis igapäevaselt kasutada. „Kui need toolid kuuluvad aegade lõpuni säilitamisele, siis saab nende hoiukohaks olla üksnes muuseum,” lausus Šorin. Erastus avaldas seisukohta, et ühel hetkel tuleks võtta volikogu esimehelt õigus sellele toolile istuda.
Suurest saalist kõrvalolevasse saali liikudes peatus Šorin vaheruumis, mille seinal on seniste volikogu esimeeste ja varajasemate volikogu koosseisude ühispildid. Akna kõrval oleval fotol näeb ka Sindist valitud saadikuid nagu näiteks Aleksander Kaske. Oli ju Sindi linn pikka aega Pärnu linna linnaosa.
Urmas Saard
