Sindi Naisliit kuulas Riia toomkirikus Ilva Lempa orelimängu ja tegi jalutuskäigu jõulupühade eelses Riia vanalinnas.
[pullquote]Lätti jõudes laulis Maimu Läti hümni[/pullquote]Käesoleva nädala kolmapäeval kulges teekond lumisest Sindist uduga varjutatud Riiga reisi- ja keelejuhi Maimu huvitavate jutustuste saatel. Juttu vürtsitasid paraja mõõdutundega naljakalt öeldud lausekillud. Kiiresti sai selgeks seegi, et läti rahvas väärib kõigiti lugupidamist. „Kas kõik mäletavad, kuidas öelda läti keeles palun ja tänan?” Ja Maimu tuletas meelde, et palun on lūdzu ja tänan – paldies. Seda vist isegi enamik seltskonnast teadis või oli vähemalt korduvalt kuulnud. Aga kuidas tagasisõidul küsida näiteks kaks kasti viina? Siis pidanuks ütlema lūdzu divas kastes degvīna. Maimu rääkis sellestki, kuidas eristuvad läti keeles naiste ja meeste nimed. Naise nime lõpus on a või e, mehe nimi lõpeb s tähega. Läti keel on tugevasti mõjutatud liivi keelest, mistõttu sõna rõhk asub sarnaselt eesti keelega esimesel silbil. Tundes hästi läti keelt, polnud Maimu Eestimaal elades unustanud sõnakestki eesti keelt, mille oskus kipub paljudel eestlastel järjest kasinamaks muutuma. Kui ikka eesti keeles on olemas mõni Läti kohanimi, siis kasutab Maimu eestikeelset sõna ja teab selle kõrvale öelda ka lätikeelse kohanime.
Lätti jõudes laulis Maimu Läti hümni, päris peast ja õige viisiga, ülejäänud rahvas kuulas hämmeldunult täies vaikuses. Läti hümn: „Dievs sveti Latviju, / Mus dargo teviju, / Sveti jel Latviju, / Ak, sveti jel to! …” Ta meenutas kui soe tunne oli olnud kuulda kunagi ühelt lätlasest hotelliteenindajalt „Elagu Eesti Vabariik!” ja soovitas ka meil osata öelda „Dzīvo Latvijas Republikā!”
Raekoja platsile jõudes võttis meid vastu jõulupuu, mis olevat esimest korda linnakodanikele imetleda olnud juba aastal 1510. Seda kinnitab ka Mustpeade maja lähedal keset tänavasillutist olev mälestusplaat. Kuid endiselt tõstatavad eestlased küsimuse, kas mitte Tallinnas polnud jõulupuu esimest korda veelgi varem Raekoja platsi ehtimas. Lätlased peavad seevastu Riia raekoja platsile püsti aetud kuuske Euroopa vanimaks ja tähistasid kaheksa aastat tagasi pidulikult okkalise jõulupuu pooletuhande aasta juubelit. Aga Maimu arvates ei pruugi mitte kumbagil linnal olla õigust. Mine sa võta kinni.
“täiesti täiuslikku detsibellide püünisesse
Keskpäeval avanes võimalus kuulata Riia Toomkirikus organist Ilva Lempa orelikontserti. Paarikümne minuti jooksul kuulis Johann Sebastian Bachi ja Dezsö Antalffy loomingut. Sattusime täiesti täiuslikku detsibellide püünisesse, kus imetlusväärselt võimsa kõlaga orelil on veidi alla 7000 ülisuure ja üliväikese vile ning 124 registrit. Organisti kätele on kasutada neli klaviatuuri, lisaks üks pedaal jalgadele. Oreli ehitas aastatel 1883–1884 ettevõte E. F. Walcker & Co.
Praegusele Riia toomkirikule asetas piiskop Albert nurgakivi 1211. a 25. juulil. Tänavalt kirikusse laskumine näitab ilmekalt, millisel määral on liivi kaluriküla aegadest alates läbi sajandite linna kultuurkiht kerkinud. Baltimaade suurima sakraalhoone seintel on paar meetrit paksust.
1709. a 6. aprilli suure veetõusu maksimaalset üleujutuse kõrgust märgib kiriku siseseinale kinnitatud veetaseme tähis, mis asub umbes keskmise pikkusega inimese rinna kohal.
[pullquote]Nüüd ümbritseb sambaid raudne toestus[/pullquote]Ajakirjanduse teatel andis Läti kultuuriministeerium 2004. a suvel korralduse sulgeda külastajatele Riia toomkirik, sest arhitektuurieksperdid avastasid kahes katust toestavas sambas 10 kuni 12 meetri pikkused praod. Nüüd ümbritseb sambaid raudne toestus. Varisemisoht on peatatud ümber sammaste pingutatud klambritega.
Orelikontserdi järel viis Maimu meid ristikäiguga tutvuma. 13. sajandi keskel sai kirik juurdeehitistena ristikäigu, kapiitlisaali ja muud saalid, millega sakraalrajatis ühendati ühtseks tervikuks. Ristikäigus tuli üllatuseks kohtumine Carl Gustav Jochmanni mälestusega. Urn Jochmanni tuhastatud südamega asub Riia toomkiriku ristikäigus. Ta sündis Pärnus raesekretäri pojana ja jätkas 14-aastaselt hariduse omandamist Riia Toomkoolis. Saksa keeleruumis peetakse teda tänini tunnustatud suureks valgustajaks. “Pärnakatele meenub Jochmanni nimi eeskätt Pühavaimu tänava ääres avatud kooliga. Mees annetas testamendiga 15 000 hõberubla Pärnusse erakooli loomiseks. Koolis pidid haridust omandama eesti soost poisid,” jutustas Maimu.
Ristikäigus näeb ka 390 aastat toomkiriku tippu krooninud kukke, mis asendati 1985. aastal identse koopiaga. Maimu juhtis tähelepanu sellele, et Eestis näeb luterlike kirikute tornidel kukkesid üksnes endise Liivimaa kubermangu aladel, kuhu kuulub Tartu ja Viljandi kõrval ka Pärnu. Tallinnas on ainult ühe väikese kiriku tornis kukk, teistel mitte.
Toomkiriku õue läbides möödusime kiriku seinal asuvast piiskop Alberti skulptuurist. Paraku pole Albertist ühtegi kujutist säilinud ja nii näeb piiskopi sellisena, nagu skulptor on teda vaimusilmas kujutanud.
Riia vanalinnast leiab kolm jõuluturgu. Neist üks asub Liivi väljakul. Jõuluturul oli mõnus kuuma glögi juua ja uudistada pakutavat kaupa.
Maimu tungival soovitusel läksime jalutama ka juugendstiilis Alberta tänavale ja vaatasime suurejoonelist arhitektuuri selle lähedal asuvatel tänavatel. Maimu sõnul on lausa kohustuslik alustada Põhja-Euroopa juugendstiili pealinnas ekskursiooni just Alberta piirkonnast. Just nii nagu Tallinna ekskursioonid algavad üldjuhul Toompealt.
Urmas Saard
Samal teemal:
Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega
Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis
Piltuudis: Läti pealinnas peeti iseseisvuspäeva paraadi
