105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.
[pullquote]Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud[/pullquote]17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.
Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.
Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.
„Mulle tähendab Meie Mari ennekõike tugevat ja abivalmis sõpruskonda, kes olnud alati abiks ka Laiuse kirikus toimunud kontsertide korraldamisel,” märkis kauaaegne koguduse esimees Epp Järv. „Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud,” lasus Laiuse raamatukogu pikaajaline juhataja Asta Leiten. Tema sõnul on naisrühm esinenud ka raamatukogus toimunud üritustel ja koos viidud läbi Laiuse lossipäevi, mis pühendatud Laiusel resideerunud Rootsi Kuningas Karl XII, siin valitsenud poolakatele ja elanud mustlastele.
Tunnustused sponsoritele ja kultuuritegijatele
Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt andis esmalt tänukirja “Tubli tegija” tantsurühma toetajale-sponsorile, ettevõtjale Ain Viigile. „Meie Mari on Jõgeva valla üks kultuurilippe, traditsioonide ja pärimuse kandja, rahvatantsu tutvustaja ning kogukonna elu eestvedaja. Rahvatantsurühm on võtnud südameasjaks Laiuse ajaloolise seltsimaja taastamise, milleks taotletakse raha projektidest. Taastamine oli sisse kirjutatud ka Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse ja Torma valla ühinemislepingusse. Aga vajatakse veel lisaraha. Renoveeritava rahvamaja projekt on valmis. Majja planeeriti saal, ruumid ringidele, toitlustuskoht jne,” selgitas Viik, kes on ka Jõgeva vallavolikogu eelarve komisjoni liige.
Juubilar sai juubeliks Rahvakultuuri Keskuse direktori tänukirja ja lilled, mille andis üle samuti Tutt. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt olid tal kaasas tunnustused mitmele eriti tublile inimesele: “Rühma hing” kakskümmend kolm aastat rühmas tantsinud ja rahvatantsuentusiasmi innustanud Jane Avile, staažimärk “Sinine parmupill” kakskümmend viis aastat tantsinud aktiivsele ja kohusetundlikule Siiri Rahnile, staažimärk “Must parmupill” nelikümmend kaks aastat piirkonnas ja veerand sajandit Meie Maris tantsinud Malle Aiale.
Autasustamise kõrghetkeks kujunes Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Keskuse Kuldmärgi üle andmine Meie Mari juhendajale Virve Muserile. Lisaks Meie Marile juhendab Virve Muser Laiuse-Sadala noorte segarühma, Palamuse Tootsid Teeled segarühma ja meesrühma SaMaKaS.
„Oma rühmale saime nime kooliõpilasena meie seas tantsinud Merje Ränhilt, keda kutsusime pesamunana Mariks,” rääkis teenekas rahvatantsija Aia. „Meie Mari on esinenud rahvusvahelistel tantsufestivalidel 2010. aastal Ungaris ja 2018 Tšehhis ning Europeade komitee kaudu sõpruskohtumistel Lätis ja Rootsis. Praegu valmistume tuleval aastal Tallinnas toimuvaks juubeli laulu- ja tantsupeoks,“ lisas Aia.
Jaan Lukas
