Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.
[pullquote]Meie alustame tootmist alles spoonilehest[/pullquote]Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.
Tehasejuht Kaarel Tali sõnul algas tänavu augustis kasutusloa saanud vineeritehases seadmete paigaldus selle aasta 3. jaanuaril. „Selleks ajaks oli tootmishall valmis ja ka soe sees. Seadmed paigaldati väga kiirelt ja aprillis saatsime klientidele juba kaks esimest koormat valmis vineeri. 18. juulil käivitasime mitmetel liinidel töö kolmes vahetuses. Tänaseks oleme tootnud umbes 5000 kuupmeetrit vineeri. Esimesel aastal oleme planeerinud tootmismahuks üle 12 000 kuupmeetri toodangut. Lõplikuks võimsuseks võiksime saavutada 2020. aastal 50 000 kuupmeetrit kvaliteetset vineeri aastas.” Turud on globaalsed. „Üks koorem läks Lõuna-Koreasse. Suurt haaret näeb ka siinsel avapeol, kuhu on kogunenud koostööpartnereid üle maailma.”
Peamiselt läheb toodang ehitussektorile raudbetoonvalu rakiste tarvis. Väga tähtis sektor on ka transporditööstus, kus seda vineeri kasutatakse rekade põhjade ja seinte valmistamiseks. „Praeguse seisuga on meil tootmistööl 70 inimest, kontoris kümmekond töötajat,” ütles Tali.
Teine tähtis faktor on Pärnut läbiv Via Baltica
Pärnu tehasesse on investeeritud 55 miljonit eurot. „Meie tehase poolelt on märkimisväärne eripära see, et me ei alusta tootmist kasepalgist vaid vineerilehest. Pool meie tehast asub Soomes, kus toimub spoonilehe treimine ja kuivatamine. Meie alustame tootmist alles spoonilehest.”
Metsä Woodi Pärnu tootmist võib pidada terves ilmas esimeseks digitaalseks vineeritehaseks, kus osutub võimalikuks kogu tootmisahela reaalajas jälgimine: alates metsa väljaveost ja Soome Äänekoski tehases valmivate spoonilehtede Pärnu toomisest kuni Kase tänava tootmisliinilt väljuvate vineeritahvliteni.
Miks tehas Pärnu toodi? „Arvestama pidi kuluefektiivsusega. Valida oli Tartu Vahi tööstuspargi ja Pärnu vahel. Nii Tartu kui Pärnu tahtis seda tehast endale. Mõlemate linnadega oli väga hea koostöö. Pärnu kasuks otsustavad peamised faktorid olid üle tee asuv Fortumi katlamaja, kust saame oma energiavajaduse ja kuhu saame müüa puidujäätmed. Teine tähtis faktor on Pärnut läbiv Via Baltica. Meie paljud kliendid asuvad Kesk-Euroopoas,” vastas Tali.
„Praeguse seisuga ei ole tehas mitte üldsegi valmis,” jätkas Tali. Hetkel on 17 tootmisliini, aga neid tuleb veel juurde.
Pidulikul avamisel osales ka Rene Tammist, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.
Musitseeris jazztrio, koosseisus Urmas Lattikas, Raivo Tahvenau, Mihkel Mälgand ning duo Kadri Voorand & Mihkel Mälgand. Metsä Wood oli piduliku avamise detailideni hästi eeskujulikult ettevalmistanud ja tegi tähtsa päeva oma külalistele, koostööpartneritele, väga meeldivaks.
Urmas Saard
Samal teemal:
