Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.
[pullquote]Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt[/pullquote]Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.
Edgar Salin, Mihkel Mathieseni Mälestusfondi toimkonna esimees, toob siiski terve rea näiteid, et üleriigilistes lehtedes on mingid sõnumid olnud. Eesti Päevalehes ja Õhtulehes tänavu 27. veebruaril ja Maalehes märtsi esimesel päeval. Kolmes lehes ühesugune sõnum: „Mihkel Mathiesen (* 27.X 1918 Are vald + 28. XI 2003 Stockholm) Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister presidendi ülesannetes 15. IX 1992 kuni 28.XI 2003.”
Mälestusfondi toimkond avas juubeliürituste läbiviimiseks rahalise toetamise võimaldamiseks arveldusarve.
Uuesti ilmusid teated Eesti Päevalehes ja Maalehes augusti teisel poolel. Aga kogukonnale kõige lähemal seisvatele väljaannetele ega kogukonna laiemale üldsusele, näiteks rahvakoosolekul, pole midagi selgitatud. Seega on Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt.
12. septembril saadud kirjas selgitas Salin, et on mälestusfondi toimkonna esimehena algatanud neli nõupidamist Tori vallavalitsusega. „Olen palunud Tori vallavanemat võtta Tori vallavolikogu nõupidamise päevakorda monumendi ehitusprojektiga seonduv. Etteruttavalt teatas Tori vallavanem hagi kohtusse esitamisest ja esmase õiguskaitse taotlemist seoses Pärnu mnt 25 krundile monumendi rajamisega,” teatas Salin samas kirjas. Põhjuseks toodi kahe vallale kuuluvas korteris elava inimese keeldumist.
Palusin vallavanemalt Lauri Luurilt sellega seoses lühikest kommentaari hetke seisu kohta. Kahjuks seda ei saanud. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis täna teada, et kohus on rahuldanud hagi tagamise taotluse ning keelanud graniitmonumendi püstitamise jätkamise.
Tänaseks ongi monument püstitatud.
Kuivõrd Edgar Salin esitas Tori vallavolikogule palve võtta korralisel istungil arutelule Mihkel Mathieseni mälestuseks püstitava graniitmonumendi teema, koostas vallavalitsus 11. septembril omapoolse seisukoha. Selgitades volikogule mitmeid asjaolusid teeb valitsus otsuse mitte toetada monumendi püstitamise ideed ega soovi selle püstitamist Pärnu mnt 25 kinnistule. Samas ei näe vallavalitsus põhjust takistada teiste loetletud kivide, rajatiste või stendi avamist tingimusel, et see on maaomaniku või raamatukogu juhiga kooskõlastatud.
Vallavalitsus keeldub omavalitsuse kinnistule monumendi püstitamisest põhjusel, et isikule, kes ennast ise nimetab EV peaministriks presidendi ülesannetes perioodil kui Eesti Vabariigil oli olemas seaduslikul teel valitud president ja peaminister, ei sobi monumenti püstitada.
Lisaks põhjendab vald keeldumist sellega, et monumendi püstitamine ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta läheb seadusega vastuolusse. Hoolimata selgitustest, kavatseb Salin monumendi nõusolekust sõltumata püstitada. See tähendab aga, et isik tegutseb õigusvastaselt ning rikub tahtlikult valla omandiõigust.
Tänaseks ongi monument püstitatud.
„Siinjuures vajab ka äramärkimist asjaolu, et Pärnu mnt 25 korterelamu on Muinsuskaitseameti mälestiste registri andmetel ehitismälestis, kuid projekti ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud,” osundab vallavalitsus. „Kui Muinsuskaitseameti poolt peaks rakendatama sanktsioone, siis suunatakse need kinnistu omanikele ehk antud juhul ka Tori vallale,” selgitatakse täiendavalt.
Vaabeli sõnul ongi Muinsuskaitse juba edastanud keelu kõnealuse tegevuse jätkamiseks.
Kõigele vaatamata toimub Salini tänase kinnituse põhjal ikkagi laupäeval, 15. septembri keskpäeva tunnil mälestusmärgi avamine. „Monumendi avamisele sõidab Rootsist kohale ka Mihkli poeg Toomas,” kirjutas Salin. Kuuldavasti ei kavatse vallavalitsus füüsilist jõudu monumendi avamise takistamiseks kasutada. Siiski on juba linnakodanikud avaldanud muret ja küsinud, kas tuleb jälle võitlus monumendi pärast?
[pullquote]Velliste sõnul iseloomustas Mihkel Mathiesenit kuni elu lõpuni kolm peamist hoiakut: range kinnipidamine kokkulepetest, maailmapildi selgus ja ausus.[/pullquote]Mihkel Mathieseni kohta saab lähemat teavet vikipeedia vahendusel. Lisaks sellele olgu meenutusena öeldud, et Sindi gümnaasiumi kuulsate vilistlaste seinal asub kõrvuti Andres Mathieseniga ka Mihkel Mathiesenile pühendatud Vello Paluoja portree. 2010. a novembris peeti Sindi gümnaasiumis õpilaskonverents teemal „Sintlased paguluses – Andres ja Mihkel Mathiesen”. Kooli ettevõtmist toetasid oma abiga Sindi muuseum ja Sindi lasteaed. Konverentsi ettekannetega esinesid 11. kl õpilased Kardo Kase, 12. kl õpilane Lauri Soosaar, Eestimaa Looduse Fondi metsa ekspert Kaupo Kohv ja poliitik Trivimi Velliste. Tollel konverentsil pani omaette teemana kuulajad elavnema elukutseline poliitik Velliste, kes puudutas põgusalt riigiõiguslikke seisukohti kui rääkis vankumatult sirgeseljalise hoiakuga Mihkel Mathiesenist. Velliste sõnul iseloomustas Mihkel Mathiesenit kuni elu lõpuni kolm peamist hoiakut: range kinnipidamine kokkulepetest, maailmapildi selgus ja ausus. Muuhulgas tunnustas Velliste Sindi gümnaasiumit kui väga tugeva ajaloomäluga kooli, kus osatakse ja tahetakse esile tõsta oma vilistlaste olulisi saavutusi.
Mihkel Mathieseni matusepäeval oli kolmest pärjast keskmise külge kinnitatud lindile kirjutatud, et mälestavad Sindi linn, Sindi Gümnaasium ja Pärnu Kuninga tänava Põhikool. Tänavu 27. oktoobril möödub Mihkel Mathieseni sünnist 100 aastat.
Urmas Saard
