Käesoleval õppeaastal alustab Sindi gümnaasiumi esimeses klassis kooliteed 30 last, neist viis asub õppima vene õppekeeles. Gümnaasiumi astmes jätkab tänavu õppimist ühtekokku 44 neidu ja noormeest, kümnendas alustab esmaspäeval 17 õpilast.
[pullquote]Keerup tõdes märgatava kahetsusega, et lõpetajate õpikutes ei räägita Lottest mitte sõnagi[/pullquote]Sindi gümnaasium ei jätnud kasutamata soodsat kokkulangevust, 1. septembri laupäevast nädalapäeva, et koguneda ühiselt kooliteed alustavate ja viimase klassi õpilastega õppeaasta algust tähistavale pidulikule aktusele, sest töövaba päev võimaldas enamikel lastevanematelgi osaleda tähtsal sündmusel.
Direktor Ain Keerup tunnistas, et arutles pikalt oma aktuse kõnet ette valmistades küsimuse üle, millisele klassile algav õppeaasta põnevamaks kujuneb? „Elan hinges kaasa nii väikestele esimese klasside kui ka 12. klassi õpilastele, kellele olen klassijuhataja. Huvitav, millisele klassile algav õppeaasta põnevam saab olema? Juurdlemisel jõudsin järeldusele, et 1. klassil läheb oluliselt põnevamaks, sest nemad hakkavad õppima koos Lottega, ehk siis Lotte aabitsast,” selgitas Keerup ja tõdes märgatava kahetsusega, et lõpetajate õpikutes ei räägita Lottest mitte sõnagi. Kuigi tema arvates võiks ja isegi peaks.
Mõistmaks päriselt Lottet ja miks ta lastele nii väga meeldib, luges koolijuhataja mõned päevad tagasi raamatu läbi. „Tuleb öelda, et oli väga õpetlik lugemismaterjal ja pean vajalikuks juba käesoleval aastal selle raamatu 12. klassile kohustuslikuks kirjanduseks määrata,” sõnas Keerup, kuna leidis loetud raamatust terve hulga mõistlikke arusaamasid, millest elus oleks kasulik olla teadlik.
„Kuigi paljud on oma elus erineval viisil Lottega kohtunud, siis arvatavalt on päris väikest Lottet õnnestunud kohata üsna vähestel.” Ka direktor arvas veel paar kuud tagasi, et pole väikest Lottet kohanud. Aga juhtus nii, et tema lauale jõudis pilt, mis tõestas arvamuse ekslikust. „Olin hoopis unustanud meie koolis käiva Lotte, kes 11 aastat tagasi sai minult aabitsa, nagu täna saavad kallid esimese klassi õpilased.” Ekraanile ilmunud pildid kinnitasid direktori sõnu.
„Kui ma saaksin endale valida rolli Lotte raamatust, siis tahaksin olla eelkõige Lotte isa Oskar, kes on loov ja leiutav, kellel leidub lahendus igale olukorrale. Muidugi loodan, et ma päriselus pisut selline olengi. Oskarina leiutaksin näiteks masina, mis muudaks kõik õpilased omavahel headeks sõpradeks.” Leiutiste unistustes läks direktor aina leidlikumaks. Võimalusel nuputaks ta masina, mis aitaks lastel kõik õppetükid koolis ära õppida, et kodus jääks üle ainult hullata ja mängida. „Suuremate jaoks leiutaks midagi niisugust, mis aitaks mõista, et head tehes ei peagi alati kuskil mingi konks olema, et vahel ongi tore niisama head teha.”
[pullquote]lihtsalt ei tahtnud kooli jääda ning üritasin sealt igal võimalusel ära minna, läksingi[/pullquote]Kuid lõpuni ausaks jäädes tunnistas, et oma esimesel koolipäeval oli ta olnud hoopis sulaselge jänkupoiss Albert, kes kartis kõiki ja kõike. Keerup oli oma koolimineku katastroofist vanema õega vestelnud alles nädal tagasi. Õde tunnistanud, et ei unustavat mitte kunagi venna hingelõikavat nuttu, mis kostis koolimaja teise otsa välja. „Ma lihtsalt ei tahtnud kooli jääda ning üritasin sealt igal võimalusel ära minna, läksingi. Vaatamata sellele, et esimesel nädalal olid minu pinginaabriteks ema, õde, vend ja täditütar. Loomulikult ei jäänud see niisama – kannatada said nii minu ego kui ka istmik.”
Kuu aja pärast polevat tänane koolijuht jõudnud aga koolist õigeks ajaks koju, sest nõnda palju põnevat olnud nii koolis kui tee ääres kraavis. „Jõudsin kooli ajal olla nii fanfarist, salgajuht kui ka alates kaheksandast kuni keskkooli lõpuni klassivanem.”
Lottemaailmast endaga sobivaid võrdluspilte luues ütles direktor muuhulgas, et normaalne inimene võinuks pärast nii ebaõnnestunud kooli algust jääda elu lõpuni kooli vihkama, aga tema puhul on olnud vaid väike osa elust, mis pole olnud kooliga seotud. „Koolis on tegelikult väga vahva! Soovin teile palju põnevaid päevi Lotte seltsis ning palju huvitavaid aastaid Sindi gümnaasiumis.”
Keerupi arvates on õpetajatel elus vedanud, sest nende töö viib iga päev kohtuma uute seiklustega ja olukordadega. „Just see, mida Lotte ju igal hommikul otsima lähebki. Teie jutud lastega on siirad ja mõttevahetustes puudub silmakirjalikkus.” Aga õpetajate töös peitub hästi suur väljakutse, et lapsed sellisteks julgeksid ka jääda.
Lastevanematele pani direktor südamele leida aega igal hommikul heita pilk peale pannkoogile, mis oleks ikka moosiga kaetud.
Oma lõpuklassile kinkis direktor klassijuhatajana raamitud head soovid. Raame lubas ta tulevikus kasutada parema ära nägemise järgi ka muuks otstarbeks, aga seda tingimusel, et soovid meelde jäetakse.
[pullquote]tegelikult võis tegemist olla kooli oma näiterühma noortega[/pullquote]Esimesel koolipäeval austas oma kohalviibimise, tervitussõna ja kingitusega kõige nooremaid ja vanemaid õpilasi Tori vallavanem Lauri Luur, kellel oli jutustada killuke oma esimesest koolipäevast.
Aktuse muutsid elavaks Lotte raamatust välja astunud päris tõelised ja usutavalt mänginud tegelased. Siiski tekkis kahtlus, et tegelikult võis tegemist olla kooli oma näiterühma noortega, sest kuidas muidu saanuks mängitud rollid nõnda päriselulähedaseks mängida.
Kooli, valla ja sinimustvalge esinduslippude all laulsid laululapsed, keda juhendavad ja saatsid klaveril Jelena Kuvšinova ning Marje Tilk.
Urmas Saard