Eile, 8. augustil avanes ajaloohuvilistel ainulaadne võimalus tutvuda muidu linnarahvale suletud tselluloosivabriku hoonetega, mis avati külalistele enne peatset renoveerimistööde alustamist vaid üheks õhtuks.
[pullquote]Härjapea täpset voolu teekonda enam ei mäletata[/pullquote]Tasuta ekskursioon toimus järjestiku kahele huviliste hulgale. Esimese ringkäiguga liitus umbes 40 inimest. Juske ajalooteemalised matkad ja linnaekskursioonid üle Eesti on alati menukad ja rahvarohked. Kuuendat aastat Gustav Adolfi gümnaasiumis ajalooõpetajana töötav ajaloolane ja poliitik on kirjutanud rohkelt raamatuid mitte ainult Tallinna ja Eesti ajaloost, vaid ka Tartust, Narvast, Pärnust – ühtekokku 17 raamatut. Sama hea on tema suurepärast ajaloojutustust kuulata. Juske rääkis ka Sossimäe põneva ajalooga paigaks.
Ajaloolane peatas Sossimäe külastajad asukohas, kus omal ajal kulges kiirevooluline Härjapea jõgi, mis pani aluse mitmele keskaegsele vesiveskile. „Neist kasvasid omakorda välja Tallinna vanimad vabrikud, aga ka hilisema tselluloosivabriku eelkäija,” selgitas Juske. „Nüüd asub vana tööstusasum taassünni lävel uue ärikeskusena. Veel enne nende paekivist laotud hoonete korda tegemist on paras aeg meenutada kogu kompleksi värvikat minevikku.”
[pullquote]Mõttevahetuse käigus tegi Juske ettepaneku tähistada Härjapea jõe kunagine voolusäng näiteks sinise kiviparketiga.[/pullquote]2016. a ilmus trükist Juske raamat „Härjapea jõe saladus”,milles ta kummutab mitmeid tõele mitte vastavaid müüte ja avab Härjapea jõe saladuse, jutustades piki Härjapea ürgorgu kulgeva põneva kultuuriloolise matka abil jõe ja Tallinna kujunemise lugu. „Üllatavalt vähesed teavad, et vähem kui 100 aasta eest voolas Tallinnas kitsas kiirevooluline Härjapea jõgi,” rääkis Juske ja soovitas suurema huvi korral selle raamatu läbi lugeda. Härjapead tuleb pidada Tallinna tööstuse hälliks. Paraku olid aga eelmise sajandi alguseks paberi- ja nahatööstused jõe sedavõrd reostanud, et esmalt kaeti hinge matvalt lehkav voolusäng puust plaatidega, kuid kolmekümnendatel rajati suur tunnelkollektor, millega jõgi kadus jäävalt linnapildist. Tänapäeval on küll tallinlaste seas mälestus kunagisest linna läbinud jõest veel säilinud, kuid Härjapea täpset voolu teekonda enam ei mäletata.
Ekskursiooniga oli kaasas Einar Niin, Fahle Park müügijuht, kes avas lukustatud uksi ja rääkis tuleviku kavatsustest. Mõttevahetuse käigus tegi Juske ettepaneku tähistada Härjapea jõe kunagine voolusäng näiteks sinise kiviparketiga.
Juba tuleval suvel avatakse Tartu maantee 80 aadressil modernse väljanägemisega ärikvartal Fahle Park. Arhitektuurse lahenduse kujundas KAOS Arhitektid OÜ.
Fahle Parki arendab Fausto Capital, mis on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, keskendudes peaasjalikult kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubandus-, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamisega.
„Fahle kvartalis on Tartu maantee ja Lastekodu tänava vahel tekkimas uus linnatänav,” näitas Niin. Fahle hooned ühendatakse klaaskatusega galeriidega, milles tekitatakse roheline pargilik keskkond koos puhkealade ja terrassidega.
[pullquote]Korstna sisse võiks paigaldada lifti[/pullquote]Möödunud sajandi algusaastatel ehitatud katlamaja on praegu räämas ja risustatud, aga varsti saab sellest esinduslik saal. Juske rääkis, et omaaegne sakraalarhitektuur kandus tööstuse arenedes üle ka tööstushoonete ehitusse. „Milline saab olema korstna tulevane praktiline rakendus, seda pole veel otsustatud,” ütles Niin. Külastajatelt tuli huvitavaid ideid. Korstna sisse võiks paigaldada lifti, mis viib huvilised tippu ehitatud vaateplatvormile. Keegi arvas, et platvormilt võiks funikulööriga sõita otse reisisadamaase. Siiski kaheldi, kas köistee ei kisu korstna ümberkukkumisele? Mõtteid oli pööraseid ja ulmelisi.
Päris ulmelised vaated avanesid ühe hoone pööningult, kuhu pääses pärast trepiastmetel tõusmist lõpuks mööda redelipulkadel ronimist. Vaated avanesid vanalinnale, merele ja Ülemiste järvele.
Mõned ekskursioonil osalenud elavad ise Fahle kvartali uutes korterites. Nende loal sai liikuda ka elamu avarates ja valgusküllastes koridorides, mida valgustasid katuse aknad ja läbi korrustevaheliste klaaspõrandate paistev valgus.
Juske korraldatavaid ekskursioone saab jälgida Facebooki lehel.
Urmas Saard & Kärt Saard
