Mai alguses ümberehitusele läinud Tori kaupluse juures askeldavad Tartu ülikooli osteoarheoloog Martin Malve juhendamisel kuus vajaliku ettevalmistusega abilist, kellest pooled on üliõpilased.
[pullquote]Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli[/pullquote]Omaaegse kihelkonnakalmistu kohale ehitati 1962. a hoone, kus alguses tegutses Tori sovhoosi söökla ja hiljem asus samale pinnale kauplus, mida nüüd on asunud uuendama ja laiendama Vändra tarbijate ühistu.
Matuste arheoloogiliste eeluuringutega alustati 2016. a suvel, kui oli otsustatud asuda kultuurimäelstiste kaitsevööndis poe juurdeehituse projekteerimisele. Planeeringuala on 3294 ruutmeetrit. Malve ütles, et väljakaevamised jätkuvad nüüd juba kolmandat aastat ja selle käigus on avatud 120 matust. Praegu on maantee servas avatud 5 x 10 meetri suurune ala, kus leiti 20 matmist. Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli. Kalmistu võis olla kasutusel umbes kolm sajandit, täpsemalt 16. kuni 18. sajand, arvab Malve. Seepärast ka üksteise peale matmised ja paiguti luustike segamini asetus.
Osteoloogia ehk luuõpetus hõlmab arheoloogia haru, mis uurib luid ja luukude. Saadud uurimuste tulemusel saab teha rohkelt olulisi järeldusi. Malve sõnul on pooled maetutest surnud alaealistena. Hambakaarjase esinemine annab teada, et inimesed sõid rohkelt teraviljatoite, süsivesikuid. Paljud liigesed on olnud tugevalt kulunud jne.
Haudadest on leitud münte, peamiselt Rootsi ööre. Leidude hulgas on ka ehteid: sõlgi ja sõrmuseid, mis valmistatud vase sulamist.
Käimasolevate väljakaevamistega alustati esmaspäeval, 21. mail. Vahepeal minnakse paariks päevaks Valjala kiriku juurde tööd tegema. Pärast seda jätkatakse taas Toris. Kui pikalt tööd Tori kaupluse juures kestavad, ei teadnud Malve veel täna öelda. Ehitaja sooviks kaupluse suve lõpuks siiski valmis saada.
Urmas Saard