Mullu novembris asetleidnud Läti nädala jätkuna toimus teisipäeval kultuurireis Riiga, mille käigus külastati lõunanaabrite seimi, rahvusraamatukogu, Eesti kooli Riias ja juugendstiilis korter-muuseumit.
[pullquote]Annika Poldre rääkis, et juugendstiil on Läti pealinna visiitkaart.[/pullquote]Väljasõidu korraldaja oli Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus ja reisisaatjana tegi päeva põnevaks ajakirjanik Annika Poldre.
Seimis
Riigikogu liikme Toomas Kivimägi vahendusel avanes võimalus külastada Läti seimi. Läti parlament asub Jēkaba tänaval asuvas Liivimaa rüütelkonna hoones. Seimi hoone peauksele lähenedes ei jää märkamatuks teise korruse akendega samal joonel valvav Lāčplēsise kuju. Samas kohas kaunistas varem seina orva Liivi ordumeistri kuju, mis hävis 1921. a kahjutules. Hoone taastamisel paigutati orva Rihards Maursi loodud Lāčplēsise skulptuur, kuid kahjuks purustati viiekümnendate alguses. Eelmise eeskujul valmistas Eestiski mitmeid taieseid valmistanud Läti skulptor Edvīns Krūmiņš uue Karutapja.
Erinevalt meie riigikogust on Läti parlament sajakohaline, seega üks liige vähem. Lätis tohib seimi liige puududa mõjuva põhjusega iga sessiooni ajal kõigest ühe nädala. Tööst eemal oldud aja eest pole ette nähtud vähimatki hüvitist. Vastupidi: giid selgitas, et ilma selge põhjuseta istungitest kõrvale jäänud saadikud peavad tasuma oma kuu palgast 20 protsendi ulatuses trahvi.
Ajaloolise hoone ruumides ringkäigu tegemise järel jättis Marina Mesipuu seimile kingituseks Raeküla Vanakooli Keskuse kalendri.
Rahvusraamatukogus
Edasi sõideti Läti Rahvusraamatukoguga tutvuma. Linna panoraami kaunistav suurejooneline ja omapärase arhitektuuriga hoone paistab Daugava teisel kaldal otsekui hiiglaslik jäämägi. Hoone projekteeris Ameerika Ühendriikides elanud Läti päritolu ilmakuulus arhitekt Gunnar Birkerts, kes tegi oma tööga kingituse Läti Vabariigile. Kuigi uue hoone ehitusleping allkirjastati juba 2008. a mais, jõuti avamiseni alles 2014. a 29. augustil. Valguse Lossiks nimetatavas hoones on tosin korrust, lisaks üks allkorrus. Giidi sõnul külastab seda väga inspireerivat kultuurikeskkonda keskmiselt tuhat inimest päevas. Kõrgematelt korrustelt avaneb suurepärane vaade Daugavale ja vanalinnale.
Riia Eesti koolis
[pullquote]Kahe sõja vahelisel ajal oli Riias eestlasi kuni 27 000.[/pullquote]Äärelinnas asuvasse Riia Eesti Põhikooli sõideti mööda munakivisillutisega kaetud tänavaid, mida Eesti linnades nii palju, kui mitte üldse, ei kohta. Meid võttis vastu kooli direktor Urve Aivars, kes külastas Läti nädalal oma õpilastega Pärnumaa koole ja huvikeskuseid. Kool on Läti riikliku õppekava alusel töötav üldharidust andev õppeasutus. Riia Eesti kool loodi 1908. a ja suleti 1915, uuesti avati 1921. a. Kahe sõja vahelisel ajal oli Riias eestlasi kuni 27 000. Neljakümnendal pandi Nõukogude võimu sunnil jälle kool kinni ning taasavati aastal 1989. Praegu on õpilasi paarisaja ümber. Eesti riik toetab kooli õppekirjandusega: raamatute ja töövihikutega. Erakorralisteks väljaminekuteks tuleb ka Eesti saatkond appi. Direktor kiitis Tõnis Nirki, Eesti suursaadikut Lätis, kelle pidev osavõtlikkus on väga südantsoojendav.
17. veebruaril toimus Võnnus Balti riikide sajanda juubeli tähistamine. Meeleolukal sündmusel tantsisid kooli 4. klassi õpilased eesti rahvatantse. Külalisi tuli kokku Eestist, Lätist ja Leedust.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati küünaldest EV100 visuaali valmistamisega ja avati näitus Eestiga seotud paikadest Riias. Algklasside õpilased osalesid mälumängus, vanemad õpilased lahendasid orienteerumismängu ülesandeid. Ühiselt vaadati Eestis loodud filme. Pidulikul kontsertaktusel osales Eesti suursaadik Lätis, aga kooli õpilaskoor esines ka Eesti saatkonnas.
Lisaks kohtumisele direktoriga sai vesteldud veel kahe eesti õpetajaga. Ivika Keisele on algklasside õpetaja, kes õpetab ka kodundust ja kunstiõpetust. Aiva Plauča on huvijuht. Nii Urve, Aiva kui Ivika õpetavad ka eesti keelt. Eesti keelt õpitakse koolis alates 1. klassist. Koos juhtkonna ja õpetajatega töötab koolis veerandsada inimest.
Juugendstiilis Alberta tänaval
Juugendstiilis korter-muuseum asub 1903. a Alberta tänavale ehitatud hoone esimesel korrusel, kus kuni 1907. aastani elas ja töötas tuntud Läti arhitekt Konstantīns Pēkšēns (1859–1928). Pēkšēns projekteeris ühiselt arhitektuuriüliõpilase Eižens Laubega selle maja iseendale. 2009. a 23. aprillil avatud muuseum tutvustab Riia elaniku korterisisustust eelmise sajandi alguses. Praeguseks on peaaegu terve korteri pind külaliste päralt. Vaatamiseks pole avatud mitte ainult eluruumid, vaid ka keldrikorrus, kust ekskursioon alguse saab. Keldrikorrusel näeb juugendit tutvustavat videot ja saab tollele ajastule vastavaid kübaraid kasutades lasta ennast pildistada. Kogu muuseumi isikkoosseis kannab möödunud sajandi alguse rõivaid. Alles korterist väljumisel märkasime ülespoole kiikamise vajadust. Muuseumi trepikoda on usutavalt üks uhkemaid terves Riia linnas, kuigi pole teistes trepikodades kõndinud.
Annika Poldre rääkis, et juugendstiil on Läti pealinna visiitkaart. Sarnaseid vaateid võib veel kohata Prahas või Brüsselis. Alberta tänav ongi kogu pikkuses linna juugendstiili epitsenter, kus kõrguvad hiilgava väljanägemisega ajaloolise arhitektuuriväärtusega majad. Neist kaheksa on arvatud riikliku tähtsusega arhitektuurimälestite hulka. Hooned püstitati hästi lühikese ajaga, aastatel 1901 kuni 1908.
Juugendmaju kaunistavad rõdudega toonitatud fassaadid, figuraalsed skulptuurid, üleni kaetud kolonnid ja muud elemendid. Suurepärast juugendstiilis arhitektuuri nägime ka Alberta tänava lähiümbruses.
Urmas Saard
Samal teemal:
Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta