TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli koostatud retseptiraamat „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ sõitis täna kõrgekvaliteedilise trükisena Pajo trükikojast välja.
[pullquote]Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades[/pullquote]Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ütles, et käesoleva retseptikogumiku näol on tegu millegi ainulaadse ja erakordsega. „Ühelt poolt saab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostatud ja siin esitatud vanavanemate 100 retsepti abil taaselustada möödunud aja toite ja maitseid. Teisest küljest on 2010. aastal Pärnus käivitunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli sümpaatse initsiatiivi näol tegu kõige ehedama näitega kultuuri alalhoidmisest ja põlvkondade sidususest.“
Raamatusse koondatud retseptid on välja valinud Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid. Mitmed retseptid on saja-aastase riigiga enam vähem üheealised, aga mitte kõik pole nii vanad. On ka aastast 1885. Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades. Seepärast leiab kohe raamatu algusest kaalude, mõõtude ja mõistete seletusi. Raamatu toimetaja on Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ja kujundaja Isabell Maripuu. Illustreerivad fotod tegi Signe Kiri ja kaane kujundas Birgit Tuulemäe.
„Minu esimesed tõsisemad söögivalmistamise elamused meenuvad, kui olin üheksa aastane ja vaja oli lõunaks kartulite juurde sousti teha,“ kirjutab saatesõnas Suurväli, kellelt on raamatus samuti retsepte võtta. Ühe selle raamatu retsepti järgi valmistatud koogi tõi Suurväli Sindis asuvasse Pajo trükikotta, kes samuti toetas trükise ilmumist. Suurväli ütles, et Pajo ei toetanud mitte üksnes ülisõbraliku hinnaga, „Nad olid erilise osavõtlikkusega abistavad, et trükis ilmuks paremana, kui oskasime ettevalmistatud töö põhjal loota.“ Toetajatena märgitakse veel MTÜ Ettevõtlusharidus Seltsi, Pärnu linnavalitsust, Pärnu kolledžit, Jaak Suurväli ja Anne Asperit.
Raamatu esitlus toimub kolmapäeval, 21. veebruaril Tervise kultuurikeskuses enne järjekordse loengu algust.
Urmas Saard