Eesti Vabariigi juubeliaasta kodanikupäeval möödub kümme aastat päevast kui Sindi gümnaasiumi aula seinal taastati Vabadussõjas langenute mälestustahvel. Sindis on kujunenud tavaks seista sama mälestustahvli juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval täpselt kell 10.30 ühe minuti vaikuses.
Algava aasta 3. jaanuaril toimub jälle Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel ettevõtmisel mälestuskogunemine koolimaja aulas, kuhu on kutsutud ka linnakodanikud. Sõnavõtuga esineb õpetaja ja lipu seltsi liige Lembit Roosimäe. Lillekimbud asetavad mälestusplaadi ette Tori vallavalitsus, Sindi gümnaasium, lipu selts ja teised. Süüdatakse küünlad, toimub minutiline vaikuses seismine. Samal ajal helisevad Sindi kiriku kellad.
[pullquote]Relvarahu mälestushetke avaliku pühitsemise taastas Eesti Muinsuskaitse Selts aastal 1990[/pullquote]Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud vaherahuleping jõustus 1919. a viimasel päeval ja hakkas tegelikkuses kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Ajaloolise sündmuse tähtsus seisneb selles, et lõppes sõjategevus iseseisvuse eest peetavas Vabadussõjas, milles osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele üle 74 000 võitleja. Neist langes 5540 sõdurit.
Roosimäe sõnul kutsuti Sindist ja linna lähiümbrusest Vabadussõtta ligikaudu 80 meest, kellest enamik teenis Pärnu kaitsepataljonis, millest hiljem moodustati 6. ja 9. jalaväepolk.
Traditsioon austada Vabadussõjas võidelnuid ja pidada iga aasta relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, sai alguse kahekümnendatel aastatel. Relvarahu mälestushetke avaliku pühitsemise taastas Eesti Muinsuskaitse Selts aastal 1990. Täpselt kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, kirikute kellad helisesid, trammid ja trollid peatusid. Sestsaadik jätkatakse mälestushetke alalhoidmist tänaseni. 2006. a 3. jaanuar oli esimest korda ka lipupäev, mille toomine tähtpäevade kalendrisse oli suuresti Eesti Muinsuskaitse Seltsi inimestest poliitikute teene.
Urmas Saard
Samal teemal:
