Lõppeval aastal saavad Külauudiste võrguväljaande tänukirjad Helen Parmen, Marko Šorin ja Aldo Kals, kes on palju kauem kui üksnes viimasel aastal rikastanud ja mitmekesistanud Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi õhinapõhist uudisvoogu.
Täna anti tänukirjad üle Helen Parmenile ja Marko Šorinile, kellega toimus kohtumine Sindi seltsimajas. Tartus elav ja töötav Aldo Kals saab tänukirja kätte 29. detsembril.
Parmen ja Šorin erinevad oma kutsumuse ja huvide poolest, aga mõlemate puhul ilmneb ka üks oluline ühine joon.
Parmeni huviks on fotograafia, millega tegeleb koolieast alates. Tema esimeseks kaameraks oli Smena 8M. Hiljem on ta korduvalt kaameraid vahetanud ikka selleks, et vastavalt fototehnika arengule uuemaid võimalusi ära kasutades saavutada järjest paremaid tulemusi. Kahtlematult on Parmen enam kui hobifotograaf, mille kohta annab sõnatut tunnistust ka hiljuti Sindi linnaraamatukogus avatud fotonäitus „Loodus me ümber“. Parmeni suurepäraste fotodega on korduvalt illustreeritud Külauudistes avaldatud lugusid. Aga Parmeni abi ei piirdu üksnes sellega, et kaunistab oma fotodega Külauudiste tervikpilti. Külauudiste toimetamine vajab erinevaid valdkondi hästi tundvate inimeste asjatundlikke nõuandeid. Kuna õhinapõhiselt töötaval Eesti Kodanikujakirjanduse Seltsil jääb mõneski tükis puudu hädavajalikest teadmistest ja oskustest, siis on eriti tänuväärne, kui fotograafia vallas on seda lünka juba pikemat aega aidanud Parmen täita. Ta nõustab heast tahtest, vabatahtlikuna ja ilma vähimatki hüvitist saamata.
Šorin kirjutab ja pildistab sarnaselt teiste kirjasaatjatega. Aga nagu Parmeni puhul jääb lugejatele märkamatuks köögipoolne tegevus, nii on sama lugu ka Šoriniga. Paljud lood, peamiselt ajaloolised või kodulugu käsitlevad artiklid on ilmunud lugejate ette Šorini märkmeid ja teadmisi kasutades. Sageli on avaldatud lood olnud illustreeritud tema isiklikus kogus leiduvate arhiivifotodega. Ülevaatlike lugude all olev allkiri võib tihtipeale jätta ekslikku mulje sellest, kes on tegelikult suurem autor, kuigi tekstides viidatakse ka Šorini nimele. On neidki juhuseid, kus artikli all on üksnes loo kokkuseadja nimi, aga nimetamata jääb Šorin, kes on aidanud tekste faktiliselt täpsustada ja vigu vältida.
Nii Parmenit kui Šorinit iseloomustab ühise nimetajana just Külauudiste toimetamise köögipoolne tegevus, millega nad lugejatele alati oma nimega silma ei paista.
Ei ole ammugi enam ülemöödunud sajandi viiekümnendate-kuuekümnendate aeg, kui Johann Voldemar Jannsen peaaegu üksinda eesti rahvale Perno Postimeest toimetas ja inimesed tollest ainsast lehest nii kohalikke kui üleilmseid uudiseid lugesid. Kuidas peaks lugeja tänapäevases infokülluses tegema valikuid ja otsustama milliseid ning kuipalju uudiseid oleks mõistlik keskeltläbi päevas, nädalas, kuus jälgida? Küsimus sai esitatud mõlemale tänukirja saajale, kes on lisaks köögipoolsele tegevusele ka Külauudiste lugejad.
Marko rääkis, et paratamatult ei jõua kõike lugeda. Seepärast vaatab ta uudiseid valikuliselt. Külauudistes on tema jaoks esmatähtsad Sindit puudutavad lood. Keskeltläbi vaatab ta seda lehte ülepäeviti. Aga kui teab oodata mingi teda huvitava loo peatset avaldamist, siis üritab kohe esimesel võimalusel lugeda.
Helen ütles, et tema kiikab Külauudiste lehele paar korda nädalas.
Möödunud aastal pälvisid Külauudiste tänukirja Johannes Mets ja Jaan-Ivo Lukas.
Urmas Saard