Tänane koolipäev algas Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele väikeses ajalises nihkes teise adventpüha tähistamisega. Mõnekümne minuti pikkuse eeskava koostajad ja esitajad olid sama kooli 11. klassi õpilased.
Esmalt tuli helikandja vahendusel kuuldavale 18. sajandil elanud Šoti päritolu muusikaõpetaja John Francis Wade loodud jõululaul, kõlades võimsa oreli helide saatel Westminsteri Püha Peetri kloostri kirikus, millest on saanud traditsiooniline asupaik Briti valitsejate kroonimiseks ja nende põrmude säilitamiseks. Kuninglikus ülevuses esitatud meloodia ja sõnad olid sissejuhatuseks järgnevale, millega gümnasistid sisustasid eelmise päeva teise adventpüha.
[pullquote]Polina ja Meelikese eeslaulmisel esitati viimaks klassikalise laulu “Talvevõlumaa”[/pullquote]Hämaras valguses sisenesid saali tagumisest uksest neiud, käes sädelevad tulukesed ja saatjaks orelihelid. Tulukesed asetati lava servale. Ekraanile kuvati pilt Taaveti tähest ja prožektori valgustav kiirte vihk pöördus Meelikesele, kes jutustas loo jõuludest ning advendist nõnda nagu piiblis seda kirjeldatakse.
Valgetes kleitides neiud tantsisid teemal: „Taas talv on tulnud“. Tantsijad võtsid lava äärele asetatud tulukesed ja viisid järgemööda küünlad kuuse juurde, kus klassivennad süütasid neist vahaküünlad. Viimase küünlaga läitis Egon teise advendiküünla. Seejärel luges Egon jõululuuletuse „Imeline öö“.
Polina ja Meelikese eeslaulmisel esitati viimaks klassikalise laulu “Talvevõlumaa”, mida ülejäänud vaiksemalt kaasa ümisesid.
Lõpuks jäid „inglikesed“ ustele seisma ja pakkusid kooli aulast väljuvatele lastele maiustust. Komme oli varutud vähemalt paarisajale suule, et ükski silmapaar poleks pidanud pettunud pilgul jääma millestki heast ilma.
Urmas Saard