Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Kümmekond päeva tagasi külastas suurem seltskond TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppureid Rakveres asuvat Eesti Politseimuuseumit, kus võeti endilt vanaaegsel kombel näpujälgi ja võinuks proovida osalemist tänavalahingus, vastavalt soovile kas märatsejate või märulipolitsei poolel.

Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust Foto Urmas Saard
Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust. Foto: Urmas Saard

Koostöös Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga avas SA Virumaa Muuseumid politseimuuseumi 2013. a mais. „Aga millal asutati Eesti politsei?“ küsis giid Natalja. Ega ei osatudki ootamatule küsimusele kohe vastata. Natalja naeris ja ütles, et tegelikult on isegi noored politsei kadetid vastanud ekslikult nagu oleks Eesti politsei asutatud alles 1991. aastal. „See on taasloomise aasta, aga Eesti politsei sünnidaatumiks peetakse 1918. a 12. novembrit,“ selgitas giid. 2010. aastal toimus politsei reorganiseerimine. Piirivalve ja kodakondsus- ning migratsiooniasutuste ühendamine politseiga tekitas Siseministeeriumi haldusalas uue ühendatud ametkonna. Nende eelteadmistega läksime muuseumisse kõndima, et tutvuda politsei töö erinevate tahkudega, testida turvavööd, mõõta reaktsiooni kiirust autoroolis, proovida politseivarustust ja osaleda muudes vähem vilumusi nõudvate politsei ülesannete täitmisel.

Konstaabli igapäevaelu tutvustavas ruumis avas Natalja jämedate trellidega arestikambri ukse ja soovi korral saanuks mõnigi külastaja proovida sealset kitsukest pinda istumiseks. Eksponaadi omandas muuseum pärast seda, kui Rakvere politseijaoskond uude hoonesse kolis.

Meie ees liikus ruumist ruumi suur vene noorte grupp. Nemad olid eakatest palju innukamad kõike omal nahal proovima. Muuseum ongi kohaldatud rohkem suurema hulga külastajate ühistele tegevustele. Üksikkülastajatel polekski võibolla nii põnev. Nägime, kuidas koolinoortele pakkus mõistetavat lõbu märuliruum. Osad õpilased olid varustatud kiivrite, spetsriietuse ja kilpidega, teise ja suurema hulga noorte käes olid plastmasspudelid, millega loobiti korratagajaid. Natalja võrdles Eesti politsei varustust mõne teise riigiga. Ta tõi näiteks Valgevene, kelle politsei esindus külastas hiljuti nende muuseumit. Nemad pidavat endiselt kasutama vanu, raskemaid ja kohmakamaid metallist kilpe.

[pullquote]Loodetavasti mõjub noortele ehmatavalt kainestavana narkoruumis olev raskest puidust kirst[/pullquote]Loodetavasti mõjub noortele ehmatavalt kainestavana narkoruumis olev raskest puidust kirst, mille kaande on löödud kümned suured raudnaelad, samuti uimastavate ainete ohtlikust kirjeldavad näitlikud materjalid.

Nagu nooredki, istus ka meie eakam rahvas nähtava huviga nõndanimetatud CSI ruumi pika laua ääres. Natalja juhendamisel võeti endalt sõrmejälgi ja uuriti suure luubi abil võrdlevalt teiste jälgedega. Ühtegi sõrmejälge politsei arhiivi ei paigaldatud. Kõik võisid oma sõrmejälgedega paberi mälestuseks kaasa võtta. Tänapäeval enam sõrmejälgede võtmiseks näppe tahmaseks tegema ei pea.

Huvitav oli fotorobotiga töötamine. Modelliks valiti oma grupi juht Jaak. Tegelikus töös tuleb politseinikel muidugi otsitavat isikut näinud inimestele osata esitada selliseid küsimusi, mille järgi saaks küsitletava inimese mälu kasutades joonistada ligilähedane näopilt.

Muuseumi ekspositsioonist puudub miilitsa tegevuse tutvustamine, sest see on hoopis teine ajajärk, kuigi paljud tegevused on olnud kattuvad ka politsei ülesannetega.

Muuseumist väljudes võis võtta kätte kiirusemõõdiku, mille märkamine Tallinna maantee tiheda liiklusega tänaval autojuhte jalamaid kiirust vähendama sundis. Politseimuuseumis saab kasutada täiesti ehtsat kiirusemõõtjat, ainult igal suvalisel muuseumikülastajal pole sellele vaatamata õigust kedagi peatada ega karistada.

Urmas Saard