Sügiskuld tähistas oma viieteistkümnendat koos sintlastega

Täiendatud videoklipiga

Täna, täpselt nädal tagasi küalastas Sindi Naisliit Põlvamaal tegutsevat Valgjärve valla eakate seltsingut Sügiskuld, kes tähistas Maaritsa kultuurimajas oma 15. aastapäeva.

Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu Valgjärve – võrratute vaadete vald Foto Urmas Saard
Kaido Kõiv kigib sintlastele (Juta Velleste kätte) raamatu “Valgjärve – võrratute vaadete vald”. Foto: Urmas Saard

Seltsingu juhataja Linda Varul ütles, et Valgjärve valla elanikkonnast moodustavad üle kolmandiku pensionärid. 2002. aasta septembris loodi aktiivsete eakate organiseerimisel seltsing Sügiskuld, kuhu praegu kuulub tegevliikmeid poolesaja ümber. Seltsingus on esindatud kõik valla külad, osaletakse nii tantsuringis kui lauluansamblis, aga peale selle tegutsetakse veel palju muu mitmekesise tegevusega.

Lahkunute mälestuseks süüdati küünal ja seisti vaikuse minuti. Õnnitleti sünnipäevalisi ja tänati tegusaid inimesi. Varul võttis vastu Sügiskullale toodud lillesülemeid ja kingitusi.

[pullquote]Nemad alustasid natuke enne minu tulekut[/pullquote]Seltsingu tähtpäeval õnnitles vilkalt askeldavaid eakaid Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes on ühte järge selles ametis olnud pea sama kaua, kui tublilt toimekas Sügiskuld. „Nemad alustasid natuke enne minu tulekut.“ Kogu peoõhtu elavalt eakate seltsis viibinud vallavanem ütles, et koos pensionäridega tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist eakate päeva.

[pullquote]Kui eakad saavad olla aktiivsed, siis läheb ka valla elu hästi[/pullquote]„Meie valla seltsing Sügiskuld on oma suurearvulise liikmeskonnaga hästi tubli, mille üle on väga hea meel, kuna käivad nii tihedasti koos ja teevad selliseid suurepäraseid koosviibimise üritusi.“ Kõiv kinnitas, et uues loodavas Kanepi vallas, kuhu nende kolm väikest naabervalda (Valgjärve, Kõlleste, Kanepi) ühinevad, tuleb kahtlematult jätkata eakate väärtustamist ja nende toetamist. Vallavanem peab eakate kooskäimise ja -tegutsemise võimalust väga suureks edasiviivaks jõuks. „Kui eakad saavad olla aktiivsed, siis läheb ka valla elu hästi.“ Veel rõhutas Kõiv, et hindab kõrgelt selle ühendusega seotud eakate seltsingu naisansamblit ja tantsugruppi. Samuti nimetas ta Kanepi kandi tantsugruppi Päripidi, keda juhendab Maria Tenkam. „Meie eakad naised ja mehed osalevad selle juures, ega olegi eraldi,“ kiitis naabrite vahelist ühistegevust.

„Väga tore, et meil on ka külalised Sindist. Alati on rõõm külalisi vastu võtta, võõrustada ja näidata kuidas meie oskame pidutseda. Kindlasti avaneb tulevikus võimalus ka meie härradel ja prouadel külastada Sindi kanti, et näha sealset elu,“ lausus vallavanem pärast seda, kui oli kuulnud Sindi Naisliidu esinaise Juta Velleste kutset.

Velleste kinkis seltsingule mälestuseks 2015, a trükivalgust näinud raamatu „Sindi elu piltides“, mille peamine koostaja oli Marko Šorin. Pildialbum sisaldab rohkelt ajalooliselt väärtuslikke fotosid Sindi hiilgeaegadest. Valla poolt kinkis Kõiv  eelmisel aastal ilmunud värviliste fotodega raamatu „Valgjärve – võrratute vaadete vald“, mille koostaja oli Anu Luiga. Raamatu eessõnas öeldakse, et Valgjärve valla 25. aastapäeva tähistamiseks 2016. aastal kuulutati välja fotokonkurss, kuhu 17 osalejat esitasid kokku üle 1800 foto. Nendest fotodest pandigi pildialbum kokku. Valikute tegemisel lähtuti põhimõttest, et esindatud oleks võimalikult palju erinevaid piirkondi ja külasid. Kaamerasilmaga on tabatud ka nukraid muutusi ajas. „Tänane päev on kunagi ajalugu, aga fotod aitavad ka järgnevatel põlvkondadel mäletada või teada saada, kuidas elati Valgjärve mail 2016. aastal.

Koostöös Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutseva Sindi Raadioga valmis Kaur Kasemaa töö tulemusena ka lühike videoklipp Maaritsa kultuurimajas toimunud peoõhtust:

Samuti saab raamatust teada, et Valgjärve pindala on 143,15 km2 ja rahvastikuregistri andmeil elas mullu 1. jaanuari seisuga vallas 1412 inimest. Vallas on 16 küla, suurimad Saverna, Valgjärve, Maaritsa. Halduskeskus asub Savernas, mida läbib Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Haldusterritoriaalse muudatuse tulemusena kaob Valgjärve omavalitsuslik mõiste, aga paikkond jääb endiselt alles. Sama lugu on Sindiga, mis linnana kaotab omavalitsusliku staatuse, aga olulise maamärgina püsib jätkuvalt senisel kohal. Väga ilus raamat tänapäeva Valgjärvest!

[pullquote]Sindi poolelt esinesid Murueided ja muidu vimpkaeided[/pullquote]Aga pidu jätkus ka pärast raamatute vahetamist. Sindi poolelt esinesid Murueided ja muidu vimpkaeided. Rahvalike tantsude kõrval tegid Sindi eakad tõelist showd. Tibutantsu ajal sammusid põrandale kukk ja kana, viimaks haakus tantsuga suurt nuga kõrgel pea kohal lehvitav kokk, keda lustlik eakate seltskond püüdis kinni pidada. Aga lustimisrõõmu pakkusid veel teisedki sintlased.

Võõrustajatelgi oli põnev kava. Üllatuslikult astusid saalipõrandale 13-aastased Lisete Marjapuu ja Marco Kindsico, kes on juba seitse aastat tantsuklubis Maarja ühiselt peotantsu harrastanud. Nendega oli kaasas klubi treener Kätlin Marjapuu, Lisete õde, siiski mitte selle paari treener. Tantsud olid vaimustavad ja tundus, et paarile jäi avar tantsupõrand ikkagi väikseks. Sedavõrd suure kaarega võeti põrand enda valdusesse. Kätlini sõnul peavad võistlustantsijad suutma olla ka näitlejad ja seeläbi veenvad mitmesugustes tantsulistes stseenides, ka armastajatena usutavad. Kõik see õnnestus neil imetlusväärselt hästi.

Laval mängis tantsuks ansambel Peramaa Parunid vähendatud koosseisus, mida kolmik naljatamisi Pisiparuniks nimetas. Peoõhtul mängisid: Rait Rattik- klahvpillid, Kalle Kört – laul ja kitarr, Raivo Kull – trummid. Lugude kavas kõlasid mitmekümne aasta tagused lood nagu „Butterfly, oo Butterfly, kauaks meelde mulle jäid.Butterfly…“, „Una paloma blanca – Tuul kannab edasi mind…“ jne. Kuigi tahtnuks Valgjärve rahvaga hiliste öötundideni pidutseda, pidid kauged külalised siiski varem lahkuma. Enne teele saatmist asetas Varul rahva ühte ringi ja kätest kinni hoides laludi „Mu isamaa armas, kus sündinud ma, :,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; :,: kuid siiski kenad männid ja… „

Urmas Saard