„Kas plahvatused on ägedad?“ küsis Lääne Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilastelt. „Jaa,“ vastati üsna üksmeelselt. „Kas ka siis, kui selle tagajärjel tuleb terve elu leppida sellega, et keegi teine toidab lusikaga ja ei saa iseseisvalt isegi oma tagumikku pühkida,“ jätkas Sõnum küsimuse sisule lähenemist.
Äksen filmides oleme harjunud põnevate kaadritega, milles üliinimlike võimetega kangelased lendavad plahvatuste mõjul ja võimsate tulekerade saatel kusagile eemale ohutumasse paika. Halvemal juhul saab kangelane mõned kriimustused ja verepiisad näole, kätele, jalgadele. Aga ta tõuseb hoolimatult jalule, pühib riietelt tolmu, sätib lipsu otseks, paneb pintsaku nööbid kinni, libistab käega soengu korda ja astub kindlal sammul kõhklematult järgmiste vägitegude sooritamise juurde. Sõnum selgitas, et tegelikkusega pole nendel kassatükkidel midagi ühist. Kui kuul jätab kehasse kõigest pisikese augu, siis isegi üks gramm lõhkeainet võib sisikonna jäägitult segamini pöörata.
Ülerõhk, lööklaine, fragmentatsioon ja kuumus olid mõned märksõnad, mille eest pommigrupi töötajad ja Sindi politseinikud tänasel kohtumisel Sindi gümnaasiumi kolme klassi õpilasi tõsiselt hoiatasid. Sõnum rääkis ülerõhu mõjust inimese organismile. Ta kirjeldas, kuidas purunevad siseelundite väikesed veresooned ehk kapillaarid.
Eimar Täht, juhtiv demineerija, näitas väga erinevaid lõhkeseadmeid ja kirjeldas nende salapäraseid detoneerimise võimalusi, mida mõnel juhul peavad ka suurte kogemustega demineerijad ise põhjalikult enda jaoks selgitama. Ometi leidub ikka ja jälle neid asjaarmastajaid „tarkpäid“, kes peavad ennast elukutselistest asjatundjatest teadlikumaks.
Sindi gümnaasiumisse tulid pommirühma töötajad ja politseinikud põhjusel, et viimastel nädalatel on noorukid hakanud valmistama nn Torusiili ja neid linnaruumis lõhkama. Sindi linnas, Paikuse ja Tori valdades tegutsev noorsoopolitseinik Merike Teder ütles, et pahategudega seotud inimeste täpset arvu on raske nimetada. Siiski on teada umbes paarkümmend nime, kes mingil viisil asjaga seotud. Uurimisel on selgunud, et poisid tahavad oma osavate julgustükkidega tüdrukutele meeldida. Klassis näidati verd tarretama pannud videolõike. Pravuuritsevatele hõigetele järgnesid kohutavad hädakisad, kui kätt enam polnud või nägemine kadus. Täielik vaikus saabus pärast kärgatust siis, kui polnud enam üldsegi midagi peale laiali pillutatud kehaosade.
Konkreetsemalt Torusiilist kõneldes ütles Sõnum, et sedasorti pommi saaks üksnes laboritingimustes valmistada. Põlve otsas valmistades ei saa tagada kõigi näitajatega arvestamist ja eksimus annab varem või hiljem kindlasti endast märku. Tagajärjed võivad olla kahetsusväärselt kurvad, mida enam ei saagi heaks pöörata. „Vaevalt tütarlaps, kellele sooviti muljet avaldada, soovib kogu järgneva elu tollele rumalale poisile lusikat suule tõsta ja peldikus tema tagumikku rookida. Loota võiks emale, aga kas see on ikka see, mida tõeliselt ühe mõtlemata teoga soovitakse,“ rääkis Sõnum. Aga Torusiil lõhkeseadeldisena pole ohtlik üksnes selle valmistajale, vaid ka teistele inimestele.
Urmas Saard
Samal teemal:
Õpilased kutsusid õpetajad koolitusele, kus kõneldi narkosõltuvusest