Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Tänasel rahvusvahelise muusikapäeva kontserdil kuulis Pärnu Raeküla vanakooli keskuse saali kogunenud arvukas publik ansambli Curly Strings tuntud loo kõmrikeelse versiooni esmaesitlust.

Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja) Foto Urmas Saard
Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga.[/pullquote]Kohe kui Band Arall kuus rahvamuusikut kuulajate ees kohad sisse võtsid ja ansambli juht Gerallt Rhun asus püüdlikult eesti keeles publikuga suhtlema, oligi juba esinejate ja kontserdi külastajate vahel kõrgendatud emotsionaalne side loodud. Tundeelamust lisasid ka esinejate selja taha asetatud sinimustvalge ja külalisesinejate maa lipp. Wales’i lipukanga kahe võrdse horisontaalse välja ülemine osa on valge, alumine roheline. Kanga keskel kaunistavat punast lohet on Wales’i lahingulippudel kujutatud alates seitsmendast sajandist. 1959. a võeti lipp ametlikult kasutusele.

Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga. Kõmri keelt kõneldakse peamiselt Wales’is, kus seda räägib umbes pool miljonit inimest. Wales’is kasutatakse kõmri keelt inglise keele kõrval nii ameti- kui koolikeelena. Kuid pärnakatele püüdis Gerallt iga järgneva laulu sisu tutvustada eesti keeles. Kuuldes, et kauged külalised on vanakooli sõbrad, sai nende eriline südamlikkus veelgi paremini mõistetavaks.

Järgmise looga helisesid pillid märksa rahulikumalt. Gerallt ütles, et see on ilus meloodia Lõuna-Wales’ist Penderynist pärit tüdruku kiituseks. Kümnenda loo tutvustamise asemel ütles ansambli juht, et seda lugu te kindlasti teate. Polnud vist kedagi, kes poleks teadnud. Ära tundmise rõõmus hakkasid paljud kaasa ümisema niipea, kui Curly Strings poolt ülipopulaarseks lauldud „Kaugel külas“ alguse viisijupp saali tagumiste ridadeni võnkus. Kõmrikeelse tõlke tegi Gerallt.

Band Arall alustas umbes 25 aastat tagasi. Ansambel viljeleb nii instrumentaalset kui vokaalset muusikat, mille esitamiseks kasutatakse tavapärast Wales´i pighorni, aga ka rohkelt teisi pille. Näiteks: akordion, kitarr, mandoliin, mandola, mitmesugused viled, flööt, torupill, bandžo, bazouki, viiul. Neist paljusid kuuldi ka vanakooli saalis. Pille vahetati koguni mitmel korral ühe ja sama loo esitamise ajal. Folkgrupi vokaalsetes esitustes kuuleb peale inglise keele ka kõmri keelt. Nende paljud laulud on rütmikad, mistõttu võib selle järgi väga hästi ka tantsida, kuid seda võimalust tänasel kontserdil ei kasutatud – kuigi publiku ja esinejate vahel oli selleks piisavalt palju vaba põrandapinda.

[pullquote]Piia sõnul oli täna õhtul kogutud summa rekordiliselt suur, 69 eurot.[/pullquote]Vahepeal palus vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg väikest kontserdi katkestust ja kutsus Gerallt’i fortuunaks. Juba enne kontserdi algust olid kontserdikülalised ostnud ühe euro eest heategevusliku loteriipileti, mille müügist saadav tulu läheb Raeküla vanakooli keskuse noorteka huvitegevuse toetuseks. See on üks osa keskuse koostööst Pärnu Y’klubiga. Piia sõnul oli täna õhtul kogutud summa rekordiliselt suur, 69 eurot. Tavaliselt olevat taoliste tasuta kontsertide puhul annetatud keskeltläbi poole vähem.

Pärast kontserti soovisid ansambli liikmed seista viivuks vanakooli kõrval asuva mälestusmärgi juures, mis püstitati mullu oktoobris Tšornobõli katastroofi tagajärgede kõrvaldamisel osalenud inimestele mõeldes. Wales’lased rääkisid, et neilgi on Tšornobõli õnnetusega oma kogemus. Tšornobõlist kandus radioaktiivne saast Šotimaa kohale, mis surmanud sealseid lambaid. Pärnu mälestusmärgi juures viibisid ka selle looja Üllar Kallau ja Pärnumaa Tšornobõli ühenduse Gamma juhatuse esimees Jaan Krinal.

Homme tutvustab Wales’i grupp oma muusikainstrumente ja muusikat mitmes Pärnu linna koolis.

Urmas Saard