Paikuse valla alevikeskusest umbes kolme kilomeetri kaugusel asuv Seljametsa vana koolimaja on ümberehitatud lasteaiaks, mis täna lindilõikamisega avatuks kuulutati.
Pea saja aastane lugu
Enne lindilõikamise juurde asumist tervitas klaasist eeskoja trepil pidulikust sündmusest osavõtjaid sõnavõtuga Kaie Reial, kes on 21 aastat töötanud selles majas ja lahkus omal soovil tänavu 1. septembrist Seljametsa Lasteaed-Algkooli direktori ametikohalt. Reial, keda on tunnustatud viljaka töö eest Paikuse valla vapimärgiga, tegi lühikese tagasivaate maja ajalukku. Õppetegevuseks ehitatud maja avati 1920. a 27. septembril, mida meenutab ka peaukse lähedale tõstetud rändrahn.
Kool suleti 1972. a, kuid paarkümmend aastat hiljem alustas uuesti õppetegevust. Aasta hiljem avati kooli juures lasteaia mängurühm 19 lapsega. Aastal 1998 nimetati lasteasutus Seljametsa Lasteaed-Algkooliks. 2003. a lisati teinegi rühm. Kuni 2015 a. suveni töötasid kool ja lasteaed käsikäes kõrvuti. Õpilaste nappus ja üha kasvav vajadus lasteaiakohtade järele seadis volikogu ebameeldiva valiku ette. 95 aastat samas majas vahelduva eduga töötanud kool suleti taas ja kaks viimast aastat on tegutsenud üksnes lasteaed. Pea aasta kestnud ehituse ajaks püstitati rendile võetud moodulmaja.
Maja avati kääridega
Käärid said enda kasutusse Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, Paikuse vallavolikogu esimees Mait Talvoja ja Seljametsa lasteaia vastne direktor Ene Mihkelson, kes palus rohelist linti pingule vedama kaksikud vennad. Noorhärrade nimed on Siim ja Sander Tomingas. Mihkelson ei vaja koduvallas tutvustamist. Eripedagoog-nõustaja Mihkelson on Paikuse Mesimummi lasteaias töötanud õpetajana 14 aastat.
[pullquote]Aga hinge annavad majale kasvatajad[/pullquote]„Ehituslikult miljoni maksma läinud maja on selles suhtes vahva, et siin tahaks ka ise olla. Aga mul on võimalik siia oma lapselapsi tuua,“ lausus Erkmann ja tänas konstruktiivse koostöö eest oma valla arhitekti Reet Olevit, kellega ühisel nõul suudeti maja arhailisust säilitada. „Siin on võimalik osutada linnale omaselt väga kvaliteetset teenust, aga samaaegselt säilitada ka maalähedust. Aga hinge annavad majale kasvatajad,“ rõhutas vallavanem. Üldse on nelja rühmaga lasteaias 20 töötajat. Kõik mitte täiskohaga, mõned 0,5, teised 0,3 kohaga. 1.septembril alustati kahe sõime- ja kahe aiarühmaga. Lasteaia hoole all on poolsada mudilast. Täiendavate rühmade avamisega võeti juurde kolm õpetajat ja kolm õpetajaabi.
Õunad oma aiast
Teisel korrusel asuvasse aulasse kogunenud külalisi üllatas Erkmann sellega, et luges Luuletus.ee lehelt luuletuse „Siil“, mis oli augusti viimasel päeval näoraamatu seinale postitatud: „Siil tegi endal rohust maja / täpselt sellise kui vaja / sättis õunad riiulisse / sügistuuled viiulisse…“
Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimees Lauri Luur nagu teadnuks vallavanema kelmika luuletuse esitusest ette ja tõi kingituseks kaasa noore õunapuu, mille küljes rippuval sildil seisis kirjas sügisdessert — et siilil oleks mida riiulisse tulevikus laduda.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste kinnitas, et investeering lasteaeda on investeering inimestesse ja tulevikku. Vana maja renoveerimine kaasaegsete materjalidega on andnud maavanema arvates hea tulemuse. „Ka nõukogude-aegsete lasteaaedade renoveerimine muudab maja huvitavaks, aga sellise vana hoone renoveerimine teeb maja tükk maad kodusemaks,“ leidis Kaljuste, kes ka ise põlvneb samast kandist.
Aegu näinud maja lammutati kuni selleni, et püsti jäeti kõigest välisseinad. Reial pildistas järjekindlalt uusehituse erinevaid etappe. Tänasel avapäeval kinkis vallavalitsus lasteaiale mahuka fotoalbumi, kuhu saab kogu pildimaterjali ajaloo tarbeks kokku koguda.
Arhitekti sõna
[pullquote]Et natuke seda vana hõngu samuti nähtaval hoida[/pullquote]„Õnneks ei olnud tegemist muinsuskaitse alla võetud majaga, aga sellegipoolest püüdsime alles jätta kõike, mida oli võimalik,“ rääkis oma ülesandest pikemalt Reet Olev. „Kõik aknad on uued ja isegi plastikust. Rühmade tubades ja aulas puhastasime puitpindasid. Aula ühe nurga aknaaluses puhastasime vana värvipinda, mille jätsimegi vaatamiseks alles. Teisele korrusele viiva uue trepi all oleva ukse kohal puhastasime punast kiviseina. Trepi käsipuu tagant näeb vanu palke. Et natuke seda vana hõngu samuti nähtaval hoida. Muidu on kõik uus,“ selgitas arhitekt.
Olev rääkis, et projekteerimisel oli suurem vabadus. Ainsad piirangud saadi tuletõrjelt. Kogu puit on ära immutatud. „On välja arvutatud, et tuleõnnetuse korral peab ikkagi vähemalt pool tundi leekide neelamisele vastu ja jõuaks lapsi evakueerida. Vent-kamber on tehtud täistulekindlana.“
Parkett valiti selle järgi, mis põrandakütet kannatab. Laminaat on libe ja külm. Isegi põrandaküttega jääb laminaat jahedaks. „Alguses valisime täielikult linoleumist põrandakatted, mida ehitaja ei suutnud tarnida, aga lõpptulemusena saavutasime ikkagi selle, millega võib enamvähem rahul olla. Pidevalt tuleb teha võimalikest valikutest parim valik.“
Arhitekti sõnul seisnes põhiprobleem selles, et inimesed olemasolevasse majja ära paigutada. „Vallavanem oleks soovinud nelja rühma, aga mahtus kolm. Üks moodul jääb veel viieks aastaks puuduvat pinda katma, teine peaks pärast laste sissekolimist minema rentnikule tagasi.“
Varem olnud betoonist trepp asendati uue liimpuidust taladel astmetega. Juurde on ehitatud täiesti uus trepikoda. Õues olev metallist trepp on arhitekti hinnangul päris kole, aga vajaduse korral saab seda evakueerimiseks kasutada.
„Oli valida kas kipsist või puidust aknapõsed. Et taladega rohkem kokku läheks, valiti puidust aknapõsed, mitte kipsplaadist. Vaidlesime valgete uste üle. Oleks tahtnud rohelist, aga see vajanuks üle värvimist ja täiendavat raha. Alguses mõtlesime mõnda ust säilitada, aga need olid kõik erinevate kõrguste ja laiustega. Siis valisimegi tahveluksed, et oleks jällegi rohkem vanaaegset hõngu.“
Olev kinnitas suurepäraselt head koostööd ehitajaga. „Mina olen natuke kuri arhitekt, lasen palju ümber teha. Ja ehitaja tegigi siin päris palju ümber. Neil ei olnud minuga kerge, aga projektijuht Rainer Paulberg oli hästi koostööaldis. Viimistlemise ajal veetsin kogu oma puhkuse ehitusel. Nad mõistsid, et pole mõtet asju ümber teha, parem eelnevalt küsida. Meil oli eelarve paigas ja kui tahtsime midagi ilusat, siis tuli see ikkagi millegi teise asja arvelt saavutada. Näiteks odavad valgustid näevad väga efektsed välja, aga odav asi peab kallis välja nägema, mitte vastupidi,“ kõneles Olev oma kogemustest.
Ehituse peatöövõtja oli AS YIT Ehitus. Tarmo Palk on firma poolelt samuti hästi toiminud koostööga rahul.
Urmas Saard