Pärnu ühistranspordi keskterminali hoonele asetatud nurgakivi pidulik tseremoonia leidis aset kapsli betoneerimisest sadakond meetrit eemal asuvas kohas, kus 1896. a 5. oktoobril väljus esimene rong Pärnust Valka.
Täna keskpäeval kogunesid pärnakad Ringi tänavale, mille ääres elanud omaaegne Pärnu linnapea Oscar Brackmann lubas raudtee rööpad ja jaamahoone ehitada oma maja ette. Nüüd meenutab Pärnu esimese raudteejaama asukohta Baltimaade vanim auruvedur, mis ehitati 1911. aastal ja oli kuuekümnendate alguseni Kundas kasutusel. Alates 2006. aasta novembrist eksponeeritakse Lavassaare raudteemuuseumi vedurit ja selle järele haagitud vagunit kunagise jaama asukohas.
Lähema poole aasta pärast enam Brackmanni maja bussijaama teenindamiseks ei vajata ja 2019. aastal katkeb vähemalt seitsmeks aastaks 120 ja rohkem aastat kestnud pidev rongiliiklus Pärnus. Sealsamas lähedal asub ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument. Nende kolme sümboolset tähendust omava mõtte kokkupuute punktis leidiski aset sündmus, mida sooviti suurejoonelisemalt ära märkida.
Nelja mehe sõnavõttude eel mängis kümmekond minutit pasunakoor Õnn Tuli Õuele. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Andrus Kärpuk tutvustas nurgakivisse asetatava kapsli sisu. Kapslisse pandi kümme nimetust asju: Eesti euromündid viiesendisest kaheeuroseni; tänane Pärnu Postimees, mis tänavu sai 160-aastseks; 1. juulist kasutusele võetud Pärnumaa ühiskaart; uut piletisüsteemi tutvustavad eesti-, vene-, ingliskeelsed bukletid; kutse nurgakivi panekule; pressiteade ja paberleht, kus on nimetatud bussijaama tellija, projekteerija ja ehitaja; Pärnu maavalitsuse nimega võtmehoidja; Pärnu vapilooma karu kujukesega lipsunõel; Pärnumaa suvemängude medalid ja Pärnumaa omavalitsuste liidu rinnamärk.
Seejärel andis Kärpuk kapsli MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liikme Lauri Luuri kätte, kes astus samuti kahe ehitusploki peale kõnelema. „Minu arvates pidanuks siin olema kõik omavalitsuste juhid sõna võtmas. Võibolla kõik 19 olnuks korraga liiga palju, aga mõte seisneb selles, et nende omavalitsuste ühine otsus toetas bussijaama ehitust,“ ütles Luur.
Edasi võttis kapsli ja kõnelemise järje enda kätte Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kelle arvates on kõik transpordi liigid, kaasaarvatud rongi-, lennu-, bussi- ja laevaliiklus ühtemoodi Pärnule olulised.
Neljandana kõneles kapslit hoidnud Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes osundas tseremoonia paigaks valitud ajaloolisele paigale: „1896. aastal avatud raudteejaama hoone oli ajalooline läbimurre kogu Pärnumaale, sest maakond sai rongiliikluse. Kuigi 2019. aastal rongiliiklus kaob ajutiselt ära, siis Pärnu võidab Rail Balticu. Tulevikus saab 41 minutiga Pärnust Tallinna ja tund 15 minutiga Riiga. Kindlasti elavdab Rail Baltic majandust ja on väga sümboolne, et me selle vana veduri juures nurgakivi paneku tseremooniat toimetame.“
[pullquote]Aga me saime sellest üle, saime hakkama. Kärpuk tegutses väga oskuslikult ja leidsime teise ehitaja. Õnneks läheb kõik plaanipäraselt[/pullquote]Linnapea sõnul pole bussijaama sünd olnud kerge. Ta meenutas, et vaidlustati arhitektuurikonkurss, ehitushange läks kallimaks, konkursi võitnud ehitaja taganes oma soovist. „Aga me saime sellest üle, saime hakkama. Kärpuk tegutses väga oskuslikult ja leidsime teise ehitaja. Õnneks läheb kõik plaanipäraselt,” rääkis Kosenkranius.
Kõnede järel sammuti pangahoone eest mööda ja siseneti ehitusplatsile Aia tänava poolselt küljelt, kust tulevikus hakkavad bussid terminalihoone ette sõitma. Kapsel betoneeriti nurka, kus hakkab asuma bussijaama rattaparkla.
Kärpuk rääkis, et aadressile Pikk 13 kerkiv ehitus valmib lõplikult järgmise aasta alguses, riigi sajandaks juubeliks. Rajatis maksab 2,2 miljonit eurot ja selle ehitamist toetab Euroopa Liidu regionaalarengu fond 0,8 miljoni euroga.
Ühistranspordi keskterminali tellijaks ja edasiseks operaatoriks on MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus, mis on kõigi Pärnumaa omavalitsuste ja riigi asutatud ettevõte. Bussijaama projekteeris arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, ehitaja on AS Eston Ehitus.
Hoone ees saab olema 11 varikatusega taskut bussile minekuks. Üks koht eraldatakse saabuvatele bussidele. Suuruselt jagab Pärnu bussijaam Tartu järel Tallinnaga teist ja kolmandat kohta.
Urmas Saard
Samal teemal: