Märt Jaanus Tammann esines Surju hooldekodus

Sindi naisliidu korraldatud väljasõidul külastati Surju hooldekodu Videvik, kus Sindi noormees Märt Jaanus Tammann andis eakatele meeliköitva kontserdi.

Märt Jaanus Tammann mängib karmoškaga rahvalikke viise Surju hooldekodus Foto Urmas Saard
Märt Jaanus Tammann mängib karmoškaga rahvalikke viise Surju hooldekodus. Foto: Urmas Saard

„Üks väike rõõm las olla igas päevas või sõna hea, mis muudab kauniks kõik või killukene helesinist taevast…,“ ütles naisliidu esinaine Juta Velleste enne kotserti oma mõtete sissejuhatuseks.

Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane Märt Jaanus Tammann mängis karmoškal 50 minutit ühte jutti rahvalikke lugusid: „Mets mühiseb“, „Kõrtsu polka“, „Kristjani reilender“, samuti kõlas rahvalik padespaan ja palju muud. 14-aastane Märt Jaanus ütles, et alustas karmoškaga mängimise õppimist päris iseseisvalt paar aastat vanema venna eeskujul. Siiski on teda juhendanud ja kasulikke näpunäiteid jaganud Olavi Kõrre. Noormehe jutust ilmnes, et nooti ta ei tunne ja kõik lood õpib selgeks kuulmise järgi. Näiteks kuulab ta selleks youtube’is leiduvaid salvestusi või jätab kontserditel kuuldu meelde. Olgu selleks ansambli Untsakad repertuaar või midagi muud.

Loe edasi: Märt Jaanus Tammann esines Surju hooldekodus

Kogemuse võrra rikkamana Soomaal

Pärast pikka töömahukat õppeaastat on ka õpetajatel vaja hetkeks puhata ja aeg maha võtta. Sindi gümnaasiumis peeti parimaks viisiks seda teha ühiselt oma töökaaslastega Soomaal.

Kanuuga Navesti jõel Foto Urmas Saard
Kanuuga Navesti jõel. Foto: Urmas Saard

Paarkümmend minutit bussisõitu ja juba juhataski Tori valla Rätsepa külas asuv teeviit Ritsu talu maile. Navesti jõe kaldale rajatud Soomaa kanuumatka- ja saunakeskuses võttis saabujaid vastu Heitti Sosi, kes pakkus enne tõsisemat katsumust kohvi ja võileibasid. Kehakinnitamise aega võis kasutada suurelt ekraanilt Soomaa loodusega tutvustamiseks.

Seejärel jagunes matkaseltskond kaheks. Muist seltskonnast suundus teejuhiga rabamatkale. Teine osa tõmbas päästevesti selga ja võttis mõla kätte. Laskusime kõrgelt kaldapealselt alla kitsale jõelammile, kus hulk kahe- ja kolmekohalisi kanuusid kummuli sõiduvalmilt järgmisi veematkajaid ootamas. Heitti soovitas kahekaupa istuda kolmekohalistesse kanuudesse, kuna need püsivat paremini veel. Ta soovitas minu kaaslannal istuda ette, minul endal asuda tagumisele istmele. Istusime mõlemad esimest korda kanuusse. Tagaistmel istuja ülesandeks oli aluse „roolimine“ ühe mõlaga. Eesistuja mõla tõmbed olid üksnes abistavad ja ei saanud oluliselt ega väga kiiresti sõidusuunda muuta. Viimased Heitti õpetussõnad jäid juba kuuldeulatusest väljapoole ja edasi pidi oma oidu appi võttes liikuma.

Loe edasi: Kogemuse võrra rikkamana Soomaal