Eesti vanima puulaeva Jenny Kruse tasuta lõbusõidud lastekaitsepäeval on saanud traditsiooniliseks heategevuseks, mida tulevad lapsed nautima Pärnust kaugemaltki.
Tänasele päevale oli eelregistreerimisega kavandatud neli reisi. Hommikul esimese väljasõidu ajal oli tuul parajalt tugev ja õhk mitte eriti soe. Laeva kapten Tarmo Mihhailov otsustas lastega mitte väga kaugele lahele sõita ja jätta purjed üles tõstmata. Täispurjedes on purjepinda ühetekokku 163 ruutmeetrit. Sedakorda asendas purjesid mootor. Sõukruvi paneb liikuma Volvo Penta 63, selgitas laevatekil askeldav kapteni abiline. Mootori jõul suudab purjekas arendada kiirust kuni 6 meremiili tunnis. Süvist on laeval 2,6, pikkust koos pukspriidiga 18 ja laiust 4,6 meetrit.
Algselt kreveti- ja kalatraaleriks ehitatud kahemastiline purjekas valmis Taanis, Skagenis 1944. aastal. Kaheksakümnendatel ehitati ketš-tüüpi alus Rootsis Donsö saarel ümber vabaajalaevaks. Rootsi Shalom pakkus 2011. aastal laeva sümboolse müügihinnaga Pärnu Shalomi Abikeskusele. Pakkumisest keeldumise järel asutati iseseisev mittetulundusühing Jenny Kruse ja alus osteti ikkagi Pärnule ära. Ülalpidamiskulude toetuseks loodi heategevuspood Jenny Kruse. Vana purjelaeva puhul on tegemist rahvusvahelise meremisjoniga. Jenny Kruse kodusadam asub Pärnu vallikraavi suudmes.
Laev sõidab Läänemerel. Kaugemateks sadamateks on olnud Nysted Taanis ja Rostock Saksamaal, mida Eesti lipu all külastatud. Muidugi on reise tehtud ka lähemale, Kihnu saarele ja mujale.
Pärast põgusat ülevaadet jõudis aeg sinnamaale, et kail ootavad lapsed ja nende saatjad võisid astuda laeva pardale. Esimese asjana tutvustati päästeveste. Lastes tekitas huvi päästevesti selga panemine. Ühtlasi harjutati mõningaid vajalikke võtteid, mis tõelise ohu korral tagaks ka ohutu kasutamise. Lihtsad nipid on väga vajalikud, mida tuleks iga reisi eel endale selgeks teha.
Reisi põnevamaks muutmiseks õpetati mitmesuguste sõlmede tegemist ja erinevaid köite kinnitamise võimalusi.
Päikese paistel tundsid kõik ennast meeldivas soojuses. Päikese pilve taha varjumise ajal mõjusid tuulepuhangud palju jahedamalt. Hoolitseval laevameeskonnal ei jäänud õhemalt riietunud reisijad märkamatuks ja nende jaoks leiti soojemaid riideid juurde.
Muulide vahelt kaugemale välja ei sõidetud, aga merel olekut tunnetati selletagi.
Urmas Saard