Pärnu kirjandusõhtute seitsmes hooaeg lõpetati eilse kogunemisega kohvikus Versus, kus kuuldi kõige värskemat loomingut pealinnast Võrumaani. Taas tullakse kokku oktoobri teisel laupäeval.
Kirjandusõhtut juhtis (:)kivisildnik, oma loomingut esitlesid Lauriito Meriloo, Margit Peterson, Alari Janson, Kerttu Rakke, Elis Kajo, Elina Allas, Riina Eigi ja Kristina Ruder. Vahepeal käis laval ka Mai Angerjärv, Pärnust pärit räppar. Samuti luges Belka ehk Ivo Orav paar luuletust.
Muusikalist vaheldust pakkus Kristel Mägedi lõõtsa ja lauluga. Ka Alari Jansonil oli tavapärasel kombel laululugu kaasas, haaras seinalt kitarri ja esitas ühe loo. Kirjandusõhtu ametliku osa järel ja pimeduse saabudes jäi kauemaks laulma Tajo Kadajas.
Esimesena sai sõna Lauriito Meriloo, kes sattus oma vaimuvara esitamisest sedavõrd hoogu, et luges värsse ka tänavale värsket õhku hingama kogunenud kirjandusrahvale.
Tuletatud juhuslikkus…
Margit Peterson palus, et tema uuest luuleraamatust “Vana- Rääma uulitsal” loeks juhuslikul valikul Siiri Metsamägi. Metsamägi on uue luuleraamatu toimetaja. Et juhuslik valik poleks päris juhuslik, küsis Metsamägi kuulajatelt erinevaid arve. Neid liites, lahutades, korrutades ja jagades tuletas ta lehekülgi, millelt lugeda.
Petersoni kuues luulekogu ilmus trükist 90 leheküljel A5 formaadis ja pehmete kaantega 4. aprillil.
„Tahtsin oma uue raamatu kaanepildiks mõnda vanaaegset pilti mis seondub Pärnuga ja pisut Ülejõega. Googeldades leidsin sobiva, kuid ei leidnud autorit, kelle käest küsida raamatukaanele pildi kandmise luba. Siis ütles kirjastaja Vallo Hallik kirjastusest Hea Tegu, et tal on keegi, kes võiks selle pildi maha joonistada. Nõustusin, kuid palusin detaile muuta,“ selgitas Peterson. Nii joonistaski kaanepildi ja tegi kujunduse 12-aastane Roode-Marie Proover, kes õpib Sindi gümnaasiumi 7. klassis.
Peterson selgitas, et tema viimane luuleraamat olevat moodsalt öelduna puusalt tulistatud. Läinud aasta kolmekuningapäeval kolis pere uude elukohta Ülejõe linnaosas, mis on autorile olnud lapsepõlvest saadik väga kodune paik. Nüüd sisaldabki see raamat tema luulet alates elust Ülejõel, Vana-Rääma uulitsal, Vaeste Patuste alevi piiril. Luuletused on järjestatud kronoloogiliselt.
Kerttu Rakke
Eelmise kuu alguses jõudis lugejateni Kerttu Rakke „Küpsiseparadiis 2 ehk maskid & maskotid“, mis on järg kümmekond aastat tagasi ilmunud tema kõige müüduimale raamatule „Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud“.
Suure formaadiga raamatu 496 leheküljel saab lugeja nelja erinevas eas naise pilgu kaudu lähema läbilõikelise mõistmise Eesti naiste mõttemaailmast ja elust.
Elina Allas, kellele meeldivad kevaded
[pullquote]Väga hästi iseloomustab Elina poetessiolemust linnusilma metafoor – läbi pisikese linnusilma jälgida elus toimuvaid muutusi ja maalida neist pilte luulemaastikule.[/pullquote]„Kuid edasi ma vean vaid teatepulka,“ luges Versuse kirjandusõhtu kaugeim külaline Elina Allas, kes tuli Võrust oma luuleloomet värsside lembelisele rahvale tutvustama. Allas ei viibinud Pärnu kirjandushuviliste seas esimest korda. Kahtlematult väärib ta enamat tutvustamist. Kuna muidu hea vestlejana tuntud (:)kivisildnik oli päeva lõpuks ennast üsna tühjaks rääkinud, siis jäi Allasel mõnelegi küsimata küsimusele vastamata. Aga hästi seltsiv naine oli avatud kõigele, mis kohalviibinut huvitas.
Tema esimese luulevihiku „Linnusilmas“ kaanele kirjutatud Kononenko oli neiupõlve perekonnanimi. Rakvere luuleklubi Eos juht Katrin Vaarik on Allase esikkogumiku järelsõnas öelnud: „Väga hästi iseloomustab Elina poetessiolemust linnusilma metafoor – läbi pisikese linnusilma jälgida elus toimuvaid muutusi ja maalida neist pilte luulemaastikule.“ Pärast „Linnusilmas“ läbilugemist ei oskagi paremini selle juurde midagi lisada. Kui olekski midagi täiendada, siis väga originaalselt mitte, sest tema loome hindamisel on hea sõna leidnud ka Contra ja teised.
Kirjandusrahvale luges Allas kõige värskemaid värsse, millest loodetavasti sünnib uus trükis.
Allase esimesed värsid trükiti kaante vahele tema enda poolt toimetatud luulevalimikus, mis koondas aastatest 1996-2002 luuleklubi Eos autorite töid. „Alates 1998 kuulun Rakvere luuleklubisse Eos, kus olen tänini. Minu kõige paremad sõbrad on Eose peres.“ Ta rääkis, et luuleklubiga Eos on käidud nii esinemas kui ka luulenäidendeid tehtud. „Esinenud oleme vist küll igal pool Eestis. Vast ainult mitte Pärnus. Aga Saaremaal oli meil aastal 2000 lausa kolmepäevane tuur.“
„Luuletama hakkasin siis, kui õppisin ära kirjutamise.Aga luuletama hakkasin küllap ka seepärast, et lugesin lapsena ise palju luuletusi. Proosaraamatuid ma kärsitu lapsena lugeda ei viitsinud. Aga luuletused said kiirelt otsa.“
Alla õppis Rakvere gümnaasiumis, mis oli enne Rakvere I keskkool. „Õppisin Kivisildnikuga samas koolis.“ Üks tema põnevamaid kogemusi oli 6. klassis, kui korraldati ülevirumaaline luulekonkurss. „Sinna saadetud loomingu põhjal lavastas toona veel Rakvere teatris olnud Raivo Trass luulelavastuse “Kõik on kallid”, mis meelitas kohale saalitäie inimesi. Etenduse vahepeal kutsus Trass mind intervjueerimiseks lavale. Olla laval prožektorite valgel ja visata seal nalja, nii et kogu saal väga heatahtlikult naerab – vot see alles andis „narkootilise“ kogemuse, mida edaspidises elus olen tahtnud üha uuesti kogeda.“
Allas on nüüdseks juba 15 aastat töötanud ajakirjanikuna. Mis veel iseloomustaks luuletajat ja ajakirjanikku kuidagi erilisemalt? Võibolla see, et tema lemmikjook olevat vesi. Paljud seda ehk ei usugi.
Teenindamise kõrvalt ka publiku ees
Versuse töötaja Elis Kajo esitles veel sündimata luuleraamatut ja esines oma värssidega esimest korda. Ta tegi seda väga hästi ja pälvis publiku pideva heakskiidu. Peterson ja Rakke avaldasid üksmeelset arvamust, et juhul kui ta oleks Poetry Slämmi Pärnu eelvoorus samuti esinenud, oleksid nad žürii liikmetena koos (:)kivisildnikuga noore autori finaali hääletanud. „Elis on andekas noorpoetess ja muusik, laulab samuti väga hästi,“ lisas Peterson juurde.
Urmas Saard
Siirad ja suured tänud sulle, hea Urmas, et alati vabatahtlikult, oma vabast ajast ja tahtest minu korraldatud kirjanusõhtutest osa võtad ning alati piltlikult neid ka kajastad. Mul on ka siiras heameel, et sellel korral peatusid pikemalt Elina Allasel ja kajastasid tema “loometeed.” Ta on seda igati väärt! Ja eks eesmärk oli ju see omaette. Tänada tuleb ka Elinat, et ta nii pika teekonna Võrust ette võttis ja meiega koos kirjandusõhtut nautis.
Oled juba aastaid mulle suureks eeskujuks olnud oma artiklite kirjutamisega ning ootan sind alati meiega ühinema.
Siiani on rahvas kirjandusõhtu lõpakust vaimustuses ja usun, et päris pikaks ajaks.
Aitäh, aitäh, aitäh!