Tbilisi kulla fondi muuseumis rääkis giid, et kristlus jõudis Georgiasse 3. sajandil. Kas naljatamisi või tõsiselt mõeldes, pigem siiski tõsiselt, peetakse Georgias oma maad kristlikuks juba ajast enne Jeesuse sündimist.
Seega peaaegu tuhatkond aastat enne ristikiriku jõudmist Eestimaale. Teatavasti on ristiusul kolm peamist suunda: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus. Praegu kuulub Georgia rahvuslikku õigeusu kirikusse arvatavalt enam kui 80% elanikkonnast. Aga vähesel määral on esindatud ka protestantlik kirik. Nii on Georgias täiesti elujõuliselt olemas teiste protestantlike liikumiste kõrval ka baptistid, kellel pidavat olema poolesajas koguduses umbes 15 000 innukat liiget. Georgia Evangeelne Baptisti Kirik kuulub Euroopa Baptisti Föderatsiooni. Meenutuseks, et baptism pole mingi uus sektantlik nähtus. Baptismi eellugu langeb ligilähedaselt samasse aega, kui Saksamaal levis 16. sajandil luterlik reformatsioon.
Tbilisi mitmest kirikust õnnestus lähemalt tutvuda Lodkinis asuva kogudusega, kes ehitab uut hoonet, mille hotellis sai ööbitud esimesel ja viimasel Georgias viibimise ööl. Meid võõrustanud Marina Maisashvili sõnul on kogudusel 69 liiget. Pühapäevasel teenistusel võis näha väga suurt hulka pühapäevakooli lapsi. Marina ütles, et Georgia baptistid tähistavad tänavu oktoobris oma tegevuse 150. aastapäeva.
Selleks ajaks tahetakse ka uus sakraalhoone avada. Palvekoja sisevaatelt meenutab kõrge ümmarguste kaartega ruum mõneti katedraali sisemust. Ehitus toimub põhiliselt välisabist saadud toetustega. Kuuldavasti on peamised rahastajad ameeriklased.
Jumalateenistusel kuuldud laulud olid kuidagi kurvatoonilised ja rohkem omased õigeusu kirikule, vastupidiselt vabakirikutele, kus kuuleb palju rõõmsama kõlaga laule. Teenistusel puudus märgatav rituaalsus. Mõned teenistusele saabujad peatusid seinale riputatud risti ees ja tegid õigeusu kombe kohaselt ristimärke. Palvetamise ajaks katsid naised pead rätikuga. Kõik seda ei teinud. Nähtavasti polnud tegevus kohustuslik, vaid vabatahtlik. Jumalateenistused on mõjutatud õigeusust, kuuldavasti ka anglikaani stiilist, kuid valdavas osas keskendutakse ikkagi ühtsele baptistide õpetuse järgimisele. Huvitav oli tähele panna, et harjumuspäraselt käes hoitava piibli raamatu asemel jälgisid nooremad kirikulised jutlustaja loetud teksti mobiili ekraanilt.
Räägiti, et Georgias paranes usuvabaduse olukord pärast Mikheil Šaakashvili presidendina võimule tulemist aastal 2004. Saakašvili oli aastatel 2004–2007 ja 2008–2013 president, keda meenutati kogu Georgias viibimise aja korduvalt ja üsna erinevatel teemadel. Tema nimi tuleb esile veel järgmisteski reisikirjades. Samuti saab lugeda Eesti usklike abist Georgia rahvale järgnevates lugudes.
Urmas Saard
Samal teemal:
