Tahkuranna valla ja Pärnu aukodaniku Konstantin Pätsi sünniaastapäeval kogunes sadakond inimest riigimehe sünnikohta püstitatud ausamba juurde.
Auvahtkonnas seisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna Tahkuranna rühma mehed. Samas asusid ka Eesti lipu seltsi liikmed oma lippudega. Mälestuskogunemise alguses laulis Uulu segakoor hümni, lauljaid dirigeeris Annely Kuningas. Järgmisena kõlas Rene Eespere „Ärkamise aeg“.
Järgnesid pärgade asetamised koos sõnavõttudega.
„Praegu käib Eestis vilgas arutelu, kas üldse ja kuhu me peaksime esimesele presidendile pealinnas ausamba püstitama,“ sõnas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste. Ta küsis: „Milleks see arutelu, milleks need erinevad süüdistused, eriti inimeste vastu, kes ei saa enam enda kaitseks midagi öelda. Kas me siis tõesti ei austa rahvana oma suurkujusid, oma esimest presidenti!“ Kaljuste rääkis sellestki, et riigi sajandaks juubeliks püstitatakse Pärnu Kuninga tänava põhikooli ette ausammas Eesti Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile, Konstantin Konikile ja Endla rõdult iseseisvuse manifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile. „Me oleme suured siis, kui mõtleme ja toimetame suurelt, oskame näha ette ja mäletame vaadata seljataha, oskame nautida praegust hetke,“ kinnitas maavanem.
Tahkuranna vallavolikogu esimees Argo Mengel ütles, et vaatamata haldusreformile ei kao Tahkuranna küla nimetus ära, kuigi tulevase valla uueks nimeks nimetati Häädemeeste vald. Mengel rääkis vajadusest muuta ausamba ümbrus jalgadele sõbralikumaks, et märgade ilmadega oleks inimestel parem tunne seisatada oma valla aukodaniku mälestusmärgi juures. Tööd peaksid valmima Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.
Pikemalt kõneles MTÜ Konstantin Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas pärja ühiselt ausamba taastaja Arvo Põllustega. Velliste nimetas sündi kõige alguseks ja elus kõige tähtsamaks sündmuseks. „Eesti riigi sünnilooga kaasneb tähelepanuväärne sümboolika sellest, et täpselt 44 aastat enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist sündis sealsamas ausamba läheduses poisslaps, kes seisis ühe peamise isikuna meie riigi sünni ettevalmistamise juures,“ osundas Velliste. „Konstantin Päts oli kahtlematult esimene võrdsete hulgas, kui kasutada muistsete roomlaste väljendust. Ta oli Eesti Päästekomitee tegelik juht ja sündiva riigi ettevalmistaja.“
[pullquote]Jah, minu seljataga on mälestusmärk presidendi sünnipaigas, aga sünnikoht ei asenda kunagi riigi pealinna.[/pullquote]Velliste tõi hulga näiteid kaugemalt ja lähematest riikidest, kus nende pealinnadesse on püstitatud mälestusmärgid oma riigi esimestele juhtidele. Ta küsis, mis on meil Tallinnas samaväärset välja pakkuda? Tallinna südalinnas on ainult ühele riigipeale mälestusmärk, aga see paigaldati Boriss Jeltsinile. Velliste küsis, kas me tahamegi ainult selle mälestusmärgiga minna vastu Eesti riigi sajandale juubelile ja kas see ongi eesti rahva teadlik valik? „Jah, minu seljataga on mälestusmärk presidendi sünnipaigas, aga sünnikoht ei asenda kunagi riigi pealinna. Pealinnadel on omakorda sümboolne ja märgiline tähendus.“
Lõpetuseks avaldas Velliste soovi, et ka Tahkuranna mälestussammas püsiks veel sada, paremal juhul tuhat aastat ja koos mälestussambaga püsiks sama kaua eesti keel.
Sõna saanud Pärnu abilinnapea Meelis Kukk rääkis sünni geneetilisest koodist, mis sobib hea võrdlusena Pärnumaale, kus sündis Konstantin Päts ja kus loeti esmakordselt ette Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.
Pärja asetasid samuti Kaitseliidu Tahkuranna rühm ja IRL-i Pärnu Väärikate klubi esinaine Mari Suurväli, kes on väga paljude aastate kestel alati kohal olnud. „Teeme koos Eesti riigi paremaks. Elagu Eesti!“ lausus Suurväli.
Viimasena asetas pärja Pärnu EKRE-t esindades Heldur Paulson. Temagi on külastanud presidendi sünnipaika väga ammusest ajast alates.
Viimase laulu ajal jäi koor rahva sekka, et inimesed võisid paremini kaasa laulda saksa rahvaviisile loodud laulu „Mu isamaa armas“.
Pidulikku kogunemist juhtis Tiiu Sommer, Tahkuranna valla arendusspetsialist.
Urmas Saard