Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.
Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.
Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.
Õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et sõbrapäeva põnevikukava valmistas ette nende endi lasteaia kunsti ja loovuse töögrupp. Kostüümides ja nukkudega mängisid Rita Reilent, Astrid Puls, Karin Peterson ja Diana Tammine. Kusagilt leitud ja sõbrapäevaks kohandatud stseenid sättis põnevust tekitavaks mänguks Astrid Närep.
Urmas Saard