Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.
Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.
Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?
Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.
Prefekti üllatas, et Sindi gümnaasiumisse kogunes väga palju õpetajaid. Tavaliselt pidavat sarnastest loengutest huvituma keskeltläbi viis-kuus õpetajat. Samas selgitas Kõplas rõhutatult, et Sindi pedagoogide kõrgendatud huvi ei tähenda kuidagi seda, nagu oleks selles linnas narkootikumide levikuga mingi plahvatuslik oht tekkinud. Seda kindlasti mitte!
Prefekt tõdes, et noorukite hulk, kelle seltskonnas tarvitatakse illegaalseid narkootikume, on jätkuvalt kasvamas. 15-16aastaste õpilaste osakaal, kes on oma elus vähemalt korra narkootikume proovinud, oli 1995. a 7%, 2011. a oli sama näitaja juba 32% ja tunamullu koguni 38%. Ta hoiatas, et teistkordsel proovimisel võib juba enamvähem kindla tõenäosusega rääkida sõltuvusse sattumisest. Tegelikult on juba esmakordne proovimine väga ohtlikult libedale astumine. Kahetsusväärselt tõuseb narkootiliste ainete proovinute arvukus isegi nende hulgas, kes harrastavad muidu kasulikke hobisid, sportimist, arvutimänge või raamatute lugemist.
[pullquote]2015. a andmetel on noorte suitsetamine vähenenud.[/pullquote]Näiliselt süütu suitsetamine on oluline eeldus, et järgmise sammuna tekib uudishimu narkootikumi vastu. Samas rääkis ta meeldivast meelemuutusest noorte seas. 2015. a andmetel on noorte suitsetamine vähenenud.
Mõned peamised põhjused, miks levib tubaka, alkohooli ja narkootiliste ainete tarvitamine noorte seas. Ühe esimese olulise asjana nimetas Kõplas noorte kasvatamise ja jälgimise võtmerolli kandumist koolile, õpetajatele, treeneritele. Lapsevanemaid ei huvita nende võsukeste tegevus, puudub huvi oma laste edasijõudmise ja murede vastu. Lapsevanematele läheb kõige enam korda nende töö ja üksnes materiaalse heaolu suunas mõtlemine. Päevaga kogutud pinged tuuakse koju kaasa. Pingete maandamiseks otsitakse sageli abi alkoholist.
Mis ahvatleb noori narkootikume hankima? Noori valdab vale arusaam narkootikumidest. Ekslikult peetakse neid aineid ohutuiks ja ei usuta enda sõltuvusse langemist. Noori mõjutab ka narkootiliste ainete kättesaadavus, mille tõkestamisega tuleb politseil teha tööd. Vahendamine toimub sõprade ja tuttavate ringis. Pealegi on mõnuaineid vahendavad ja tarvitavad kaaslased õpilaste silmis tunnustatud. Noorte tegevusele mõjub soodustavalt ka ebapiisav või päris olematu lapsevanema järelvalve puudumine. Üsna loomulikult õppeedukus langeb ja satutaksegi kiusatusse, millest väljapääsuks enam ust ei leita.
Euroopas paisatakse igal aastal turule umbes 40 uut kahjulikku ainet. Internetti kolinud äri võimaldab narkootilisi aineid tellida posti teel. Ainuüksi käesoleval aastal on tabatud 600 narkootilist postipakki.
[pullquote]Ajakirjanik kirjeldas seente kasvamise asukohta ja kuidas sinna täpselt pääseb. Vahetult peale artikli avaldamist tehti asukoht seentest lagedaks.[/pullquote]Kõneldes narkootikumide tarvitamise peamistest põhjustest, nimetas Kõplas loetelus ka ajakirjanduslikke rumalusi. Ta jättis küll nimetamata Eesti peavoolu väljaannete nimetused ja ajakirjanike nimed, kuid esitas väga konkreetsete näidetega nende ebakompetentsete seisukohtade tippilminguid. Väga tuntud ajaleht kirjutas enda arvates informatiivselt joovet tekitavatest ainetest, aga noored on uudishimulikud ja säärane teavitus kasutati agaralt kohe ära. Päevaga olid poed ajalehes nimetatud ainetest tühjaks ostetud. Ajaleht on kirjutanud ka väga mürgistest seentest, mis tekitavad inimesel joovet ja sõltuvust. Ajakirjanik kirjeldas seente kasvamise asukohta ja kuidas sinna täpselt pääseb. Vahetult peale artikli avaldamist tehti asukoht seentest lagedaks. Neid põlde on kolm. Ühe põllu pindala on umbes 15 ha, mida politsei ei suuda valvata.
Mida teha kokkupuutes narkosõltlastega? Vajalikku teavitust saab veebilehelt . Narkoalast infot annavad veel politsei, meditsiiniasutused, sotsiaaltöötajad, psühholoogid. Anonüümseid vihjeid saab anda 612 3000 või politsei vihjekontaktidel, mille leiab politsei kodulehelt.
Karin Uibo võis reedel toimunud ürituse läbiviimisega rahule jääda. „Õpilased olid väga tublid ja kõik vajalikud tegevused said tehtud. Kokkuvõtte teeme juba käesoleval nädalal, kus arutame veel kõik läbi, millele võiks tulevikus tähelepanu pöörata.“
Õpilane Georgina Ristoja rääkis enne põhjalikumat analüüsi mõne sõnaga õpetajate vastustest küsimustele. „Peamiselt öeldi, et loengust saadi rohkem teada tunnustest, kuidas narkojoobes inimest ära tunda. Teiseks vastati palju, et loengust saadi rohkem teada erinevate narkootikumide kahjulikkusest, nende mõjudest ja ohtudest. Üks humoorikamaid vastuseid oli see, et saadi teada erinevate narkootikumide hinnad, mida varem ei teatud.“
Urmas Saard