Põlva maakonnas on kujunenud olukord, kus mitut omavalitsust võib oodata sundliitmine, mis kahjustab tugevasti nende valdade elanike huve. Maavanema Igor Taro hinnangul on musta stsenaariumi ärahoidmine lähinädalatel veel volikogude kätes.
“See oleks äärmiselt ebaõiglane oma inimeste suhtes, kui omavalitsused ei kasutaks praegu ära riigi poolt pakutavaid hüvesid vabatahtliku ühinemisega maksimaalselt,” leiab Taro. Põlvamaal võib sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks koos 5000 elanikku. Samuti Mikitamäe, Värska ja Laheda valdasid, mille volikogud ei ole edastanud 1. oktoobriks maavanemale otsust valitud vabatahtliku ühinemisläbirääkimiste partneri valikust. Ning seni pole seadusekriteeriumile vastava otsuseni jõudnud ka Orava vald, kes peab läbirääkimisi Vastseliinaga.
Rahalises plaanis tähendaks see maakonna elanikele kahju ligi 2 miljoni euro ulatuses, mida saanuks suunata inimeste heaks. “Tegelikult pole rahanumber kõige olulisem ja negatiivne mõju oleks laiem, kuna jääksid tegemata kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas,” kinnitab maavanem.
Maavanema sõnul on Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste volikogude otsused inimlikult mõistetavad, kuna rahvaesindajad soovisid ilmselt täita sel viisil kogukonna ootust. “Paraku on karm reaalsus täna see, et niisugune käik hoopis halvendaks nende elanike olukorda. Võimalik, et kõigi volikogu liikmeteni pole lihtsalt jõudnud täit informatsiooni,” pakub Taro, kes on suhelnud kõigi maakonna vallajuhtidega ning käinud keerulisemas seisus olnud volikogudes.
Taro loodab, et otsustajad suudavad mõelda laiemalt ja seada pilgud tulevikku, mitte tegutseda väikselt ja lühikese perspektiiviga. Hetkel on Kanepil, Valgjärvel ja Kõllestel kolme valla peale elanikke kokku 4871. Rahvastikuregister näitab, et tegu on kahaneva elanikkonnaga piirkonnaga, mis tähendab, et isegi kampaania abil 5000 elaniku piiri ületamine oleks ajutine. Kolmest vallast kahel on viimastel aastatel elanike arv alati vähenenud. Alla 5000 elanikuga kooslused ei saa taotleda ka riiklike toetusrahasid investeeringuteks.
Vallajuhid on varem viidanud soovile küsida elanike arvu osas erandit. Samas on Lõuna-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon teinud sel aastal juba mitmele Kagu-Eesti omavalitsusele ametliku soovituse mitte loota eranditele elanike alampiiri suhtes, kuna soovituslik on hoopis 11 tuhande elanikuga suuruse omavalitsuse moodustamine.
Maavanema sõnul jätab kolme valla plaan praeguse seisuga kasutamata võimaluse moodustada koos maakonnakeskusega Kagu-Eesti suurim omavalitsus. “Ühinemine Põlvaga andnuks kogu maakonna elanikele kindlustunde, et ükski oluline riigiteenus maakonnast ei kao, sest tegu olnuks kolme maakonna peale suurima omavalitsusega,” märkis maavanem.
“Esialgne otsus pole veel maailmalõpp, sest Põlva vallajuhid on omalt poolt kinnitanud, et hoiavad võimalikele ühinejatele uksed lahti viimase hetkeni, mis aga kiiresti läheneb,” lisas Taro.
Samal teemal:
Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele