Uudist täiendatud pildigaleriiga 23. septembril
Tänavu mälestati vastupanuvõitlemise päeval kümnendat korda kõiki lahkunud Eesti riigipeasid Rakvere Kolmainu kirikus, kus päevakohase kõne pidas senist traditsiooni järgivalt MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.
„Me oleme ikka küsinud: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Oleme vastanud: tõepoolest, see on vajalik, sest nende küünalde leegis kumab midagi väga olulist. See on kuma meie ajaloost! Küünlasära aitab virgena hoida meie rahva ja riigi ühismälu! See kohustab mäletama ja andma au. Aga see kohustab ka minevikust õppust võtma,“ kõneles Trivimi Velliste 600 aasta vanuse kiriku vastupidavate võlvide alla kogunenud kirikulistele, keda teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Viru praost assessor Tauno Toompuu, organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad. Riigipeade auks süütasid 16 küünalt peapiiskop Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.
„Täna 72 aastat tagasi rebiti Tallinnas Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp. See asendati veripunase stalinliku impeeriumi lipuga. Just samal päeval pidas Otto Tiefi juhitud legendaarne Eesti Vabariigi valitsus Läänemaal, Ridala kihelkonnas, Põgari palvemajas oma viimase istungi, et seejärel lahkuda kodumaalt ning jätkata võitlust võõrsil, vabas maailmas. Selle valitsuse oli moodustanud – neli päeva varem – professor Jüri Uluots, kes oli ime kombel pääsenud Stalini timukate käest,“ rääkis Velliste eriti noorematele kirikulistele meenutuseks.
„Nagu me kõik teame – aga ma kordan seda nooremate kirikuliste jaoks siiski – vastavalt Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadusele oli Jüri Uluots viimase seadusliku peaministrina automaatselt Vabariigi Presidendi ülesannetes. Ta moodustas kahe okupatsiooni vahetudes uue, seadusliku Eesti valitsuse, et rõhutada riigi kestvust mitte ainult de iure, vaid ka de facto. Aga ka selleks, et jätkata tegeliku vastupanu juhtimist. Rahvusvahelise õiguse ja meie oma riigiõiguse seisukohalt kestis Eesti Vabariik katkematult edasi.“
Suurem osa Tiefi valitsuse liikmetest ei pääsenud vabasse läände, vaid saadeti hoopis karmi itta, mõned neist mõrvati. Tookord asuti lootusetuna näivasse võitlusse, toodi isiklik heaolu ohvriks oma maa, rahva ja riigi tuleviku nimel. „Ja sellega on nad kirjutanud aegumatu lehekülje Eesti riigi ajalukku.“
„Maailm, milles me elame, ei ole oma olemuselt ohutu,“ tõdes Velliste ja kinnitas, et pole seda kunagi olnud ega saa kunagi olema. Ja taas kõnetas ta iseäranis nooremaid, et vabadust ei peetaks iseenesestmõistetavaks nagu puhast õhku või vett. „Viimasel ajal oleme siiski hakanud rohkem mõistma, et vabaduse kaitsel tuleb seista, vabaduse nimel tuleb pingutada. Ja mitte ainult riigi ametkondadel, vaid igaühel. Riik saab olla ainult nii tugev, kui tugevad on tema kodanikud.“ Kõneleja sõnul on täide läinud varasem kartus: Euroopa lõunapiir – Vahemeri – on muutunud põgenike sillaks. Euroopa on silmitsi väljakutsega, mida ta pole kogenud paljude sajandite vältel.
„Looja on hoidnud Maarjamaad! Siin on väga hea elada! Siin on looduse poolest sobivad elutingimused. Siin on piisavalt puhast õhku ja magedat vett. Siin on palju metsa, sood ja raba. Ja palju vaikust. Siin on põldu ja karjamaad. Nõnda oli see ka seitse aastakümmet tagasi, mil Eesti metsavennad leidsid oma kodumaal küllalt turvalisi pelgupaiku. Nõnda oli see ka Virumaal.“
Meid ähvardavad ohud pole kaugeltki ainult välised. Meie ühiskond on liigagi lõhestunud, kibestunud, pooldunud. Ühel pool Harjumaa aina kasvava pealinnaga, teisal ääremaastuvad maakonnad, kust lahkutakse mitte ainult Harjumaale, vaid palju kaugemale, kirjeldas Velliste kehva olukorda.
„Me kurdame sageli, et meie hällid on tühjavõitu. Tühjadest hällidest ei tõuse eestluse elujõudu. Me arvame sageli, et põhjuseks on liiga vähe raha. Aga see on enesepettus. Ainult rahaga ei täideta ühtki hälli.“ Velliste hinnangul on murekohaks perekondade rabedus, mille sügavaid juuri pole lihtne ravida. Jaan Kross soovitas palju aastaid tagasi ligimesearmastust. „Tema soovitust on sobiv täna siin pühakojas üle korrata. Kust leida rohkem ligimesearmastust, rohkem armastust?!“
Velliste küsis: mida saaks paremini teha? Me arvame, et tehnilised leiutised toovad viimaks lahenduse meie muredele. „Paraku meie hinge kõige keerukamad vajadused ei lahene tehniliselt. See tõde kehtib ühtaegu iga üksiku inimhinge kui ka kogu rahva kohta. Kui rahva hinges ei ole küllaldaselt ühendavat jõudu, kõikeliitvat väge, on see rahvas nagu koorem liivaterasid.“
[pullquote]Uus riigipea on kõigi eelmiste – ka nende, kelle auks siin põlevad küünlad – vaimne ja moraalne mantlipärija.[/pullquote]Sajandale sünnipäevale vastu liikudes tajume aina selgemalt moraalset ja vaimset tänuvõlga selle riigi rajajate ees. „On südantsoojendav, et Pärnu linn on otsustanud kuulutada välja võistluse kujurite vahel, et saada parim lahendus mälestusmärgile, mis kujutab Eesti riigile alusepanijaid – kolme Päästekomitee liiget koos Iseseisvuse manifesti esmaettelugejaga,“ tõi Velliste eeskujuks Eesti Vabariigi sünnilinna. Samas kordas ta Pätsi muuseumi, Eesti muinsuskaitse seltsi ja veel viie seltsi ning ühingu algatatud mõtet püstitada pealinna mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile. „Ta oli Ajutise Valitsuse juht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Oleme selleks käivitanud üldrahvaliku korjanduse.“
Kuna tänavune vastupanuvõitluse päev langeb lähestikku uue riigipea valimisega, siis oli Vellistel sõnum ka tulevasele Eesti presidendile: Uus riigipea on kõigi eelmiste – ka nende, kelle auks siin põlevad küünlad – vaimne ja moraalne mantlipärija. Soovigem talle edu tema vastutusrikka koorma kandmisel Eesti tulevikku. Jätkugu tal jõudu oma rahva liitmisel tugevaks ja elujõuliseks!“
Urmas Saard
Samal teemal:
