Uhla-Rotiküla elamusjooks on kingitus riigi sajandaks juubeliks

Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse eestvedamisel toimub tänavu esmakordselt taasiseseisvumispäevale kavandatud elamusjooks 10,4 kilomeetri pikkusel teekonnal Tahkuranna vallas asuvalt Uulu staadionilt Pärnusse Raeküla staadionile. Täna läbisid korraldustoimkonna inimesed raja jalgratastel ja määrasid looduses viibides teeninduspunktide asukohti.

Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik Foto Urmas Saard
Peakohtunik Priit Neeme ja spordiajakirjanik Enn Hallik. Foto: Urmas Saard

Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg on mõtte algatuse üks peamisi käivitajaid, kelle kaugele ulatuvat ideed toetab toimekas spordilembeliste inimeste seltskond. „Uue rajavalikuga rahvajooksu mõte sündis pärast lõplikku teatavaks saamist, et tänavu enam Raekülast Rannastaadionile suunduvat jooksu ei korraldata,“ selgitas Piia Karro-Selg. Toreda traditsiooniga kahe staadioni jooksu ära jäämisega ei soovinud Raeküla rahvas leppida ja leiti võimalus teisel suunal kahe staadioni vahelise tava algatamiseks.

Mitmepalgelise looduskauni maastiku sportlikule läbimisele soovitakse lisada ka tükike ajaloolist mälu. „Pärnu Raeküla linnaosa ja Tahkuranna valda ühendab mõlemapoolne ühine mälestus perekond Pätside eluloos. Pätsid on omal ajal avaldanud oluliselt head mõju mõlema kogukonna piirkondlikule käekäigule,“ osundas Piia Karro-Selg, kelle sõnul just neil asjaoludel ärgitus korraldajatel tahe kinkida Eesti Vabariigi sajandaks tähtpäevaks sportlikult tervislik ja Pätside radadel kulgev traditsioon. Ajaloolist mälu püütakse rõhutada ka jooksu nimetusega: tänane Uulu kandis kunagi Uhla nime ja üht piirkonda Raekülast hüüti Rotikülaks.

Vihmane peatus Tahkuranna golfiväljakute juures Foto Urmas Saard
Vihmane peatus Tahkuranna golfiväljakute juures. Foto: Urmas Saard

Nüüd on Raeküla ja Uulu seljad kokku pannud. Nende tegevust toetavad Pärnu linn ja Tahkuranna vald, samuti Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp ja Eesti Kultuurkapital. Omapoolselt panustavad veel Möller Auto ja Škoda, kes panevad kõikide elamusjooksul ja lastejooksudel osalejate vahel loosi väga vinge maastikujalgratta. Jooksjate registreerimine on käimas. Oodatakse ka nimekamaid sportlasi. Mõned, kes tahtnuks väga osaleda, on juba teised plaanid varem ära teinud ja jäävad kahjutundes kõrvale. Üsna kindlalt tulevate tuntumate nimede kõrval on avaldanud soovi jooksma tulla ka ekstreemrahvatantsurühma Viisuke noormehed. Samuti legendaarne Jüri Leesmäe, kes on raja märgistaja. Tema hinnangul on jooksutee looduslikult vaheldusrikas ja näiteks Kurgja rajast etem.

Täna hommikul sõidutas OÜ Kodu Kuubis kaubik korraldustoimkonna rattad Uulu staadionile, kus 20. augusti keskpäeval antakse start jooksjatele. Aga Pärnu Postimehe sporditoimetaja Enn Hallik pedaalis erinevalt teistest Pärnust Uulu jalgrattal, mitte ei tulnud ülejäänute eeskujul autoga. Rajaga suundusid tutvuma lisaks ajakirjanikule Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht Kaiu Kustasson, peakohtunik Priit Neeme, Raeküla Vanakooli Keskuse arendusspetsialist Marina Mesipuu. Autoga läbitavatel teedel liikus kaasa Mikko Selg.

Priit Neeme uurib vihmavarju all kaarti Foto Urmas SaardEsimene veidi probleemne koht on Pärnu-Riia maantee ületamine. Arvatakse, et piisab täielikult üksnes mõneks minutiks tee sulgemisest. Umbes 1,4 kilomeetril ületatakse mööda purret Uulu kanal. Selles asukohas on kõrguste vahe päris suur ja eriti märjema ilma korral tuleb olla mitmekordselt ettevaatlik libisemiste vältimiseks. Metsade vahel on nii kruusa-, asfalt- kui ka raskemini läbitavaid liivateid. Möödutakse Tahkuranna kuulsust koguvatest golfiväljakutest. Riivamisi silmab Lottemaad ja seejärel jõutakse varsti Metsamajandi elamute vahele. See ei asu veel päriselt linna administratiivpiirides, aga mingil hetkel jõuavad jooksjad täiesti märkamatult Pärnusse. Teekond jätkub mööda Kalevi puiesteed kuni Uku puiesteeni, mille teises otsas lõpetab jooksmise Raeküla staadion.

Tänast ratturite meeskonda võttis finišis vastu Raeküla staadioni hooldaja Jaak Kurvits, kellega arutati läbi vajalikke tehnilisi üksikasju.

Urmas Saard