Juba mõnda aega on Pärnu Vana turu kilehall maas. Püsti on üksnes kolme tänava äärsed puitseinad, aga ka mitte täielikult. Karja ja Hõbeda tänava nurgal töötab ehitust segamata isegi Kalamajaka kohvik. Seal, kus Karja tänava poolsel küljel üksnes sein nagu plankaed ehitust varjab, saab läbi klaasuste piiluda ka uue turuhoone nulltsükli rajamist.
Ehitust piiravate tarade külge kinnitatud viidad juhatavad väliturule. Kuid turg algab otse Karja tänava kõnnitee servast. Lettidel müüakse laias valikus voodipesu. Paari varikatuse all on saadaval saunavihad. Kasevihad lõhnavad meeldivalt, aga on ka tammelehtedest vihtasid.
Väliturul on rahvast murdu: nii kauplejaid kui ostjaid. Seda vaatamata tööpäeva ennelõunasele ajale. „Mis seal imestada, on ju turu kõrghooaeg,“ kehitab üks müüja õlgu. Muidugi on tal õigus. Mees annab proovida värskelt vekitud kurgi. Väga maitsev. Sama maitsvad on päev, kaks ja kolm tagasi hapnema pandud kurgid vastasletis, mille taga vanem proua samuti väga lahke ja lubab enne ostu maitset hinnata. Värskelt hapendatud kurgi hind on kõikjal 6 eurot kilogramm.
Olen otsustanud enne oste turule ringi peale teha. Ring on päris suur, sest kaubaga täidetud lettide ridasid on märksa rohkem kui paar-kolm. Silma jäävad rukkililled. Nii lõikelilled kui suure juurikaga istikud on ühe hinnaga: 1 euro. Peale rukkilillede on muidugi valida veel väga suur valik taimi. Kuid jätan iluaianduse rohkem naise kujundada.
Loe edasi: Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed
