Käesoleva aasta 18. jaanuaril esitasid Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele Pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.
Möödunud viie kuu jooksul on ettepanekut arutatud nii meedias (Vikerraadio, Postimees, Eesti Ekspress jm) kui ka erinevates huvirühmades. 16. juunil leidis Tallinna Õpetajate Majas aset avalik arutelukoosolek, kus võtsid sõna ajaloolased Ago Pajur, Seppo Zetterberg, Heino Arumäe, Lauri Vahtre, Küllo Arjakas, samuti avaliku elu tegelased ja loomeliitude liikmed Mihkel Veiderma, Jüri Arrak, Mart Kalm, Rein Veidemann, Maarja Vaino, Heie Treier, Peep Pillak, Jüri Trei, Toomas Kiho jt.
Mõttevahetuse käigus tehti senistest aruteludest kokkuvõte. Rõhutati: Konstantin Päts sümboliseerib Eesti riikluse sündi – tarkust, tahtekindlust ning julgust, millega see riik loodi. Koosolekul väljendati heameelt otsuse üle korrastada riigi suurjuubeliks Kuberneri aed. Samuti tervitati Riigikogu Kantselei seisukohta, et aia rekonstrueerimise projektis nähakse ette koht võimalikule Konstantin Pätsi mälestusmärgile.
Arutelust osavõtnud tegid ettepaneku laiendada olemasolevat Kuberneri aia korrastamist juhtivat komisjoni pädevate liikmetega monumentaalkunsti alal, et käivitada ettevalmistav tegevus sobiva lahenduse leidmiseks. Kujurite Ühingu endine esimees Vergo Vernik juhtis tähelepanu vajadusele mitte venitada vastava konkursi väljakuulutamisega.
Üldise arvamuse kohaselt tuleks kujutada keskealist Konstantin Pätsi riigi sünni ja Vabadussõja puhkemise ajast. Teos võiks olla traditsioonilises realistlikus laadis, asukohale sobivalt tagasihoidlike mõõtmetega.
Mõttevahetus leidis aset hoones, kus novembris 1918 alustas oma avalikku tegevust Eesti Ajutine Valitsus ja kus Konstantin Pätsi juhtimisel langetati otsus Vabadussõja kasuks. Koosoleku käigus võeti vastu annetusi kõnesoleva mälestusmärgi loomiseks.
Urmas Saard