Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.
Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.
Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.
Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.
Pärnus mälestatakse leinapäeval juuniküüditamise ohvreid algusega kell 12 Leinapargi mälestuskivi juures, mis asub Riia maantee ääres kunagise raudteejaama kohal.
Leinatalituse juhatab sisse EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Süüdatakse küünlad ja asetatakse pärjad maavalitsuse, linnavolikogu, linnavalitsuse ja Pärnu Memento poolt. Memento liige Kirsti Portnov on päeva juht ja võtab ka ise sõna. Vaba mikrofon võimaldab soovijatel meenutada ammuseid, kuid unustamatuid, traagilisi aegu Eesti ajaloos, mil Kremli kuritegeliku režiimi korraldusel kisti tuhanded süütud inimesed öötundidel välja oma kodudest ja saadeti kodumaalt võõrsil olevatele kannatuste radadele.
Mälestuskogunemisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene Taimi Laituse juhendamisel.
Urmas Saard