Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse kolmandal korrusel on juba pea nädalapäevad vaadata fotonäitus kakuamipüügist, mille koostajad kalanduse hobiuurijad Pille Tuvik ja Arne Saluste.
Eelmise nädala kolmapäeva keskpäeval sobitas ja riputas Arne Saluste põnevaid ülesvõtteid Port Artur 2 aatriumite vahelisele sisetänavale, kus meri ja mehed kohe möödujates huvi äratasid.
„Ei, näitus pole seotud Pärnus toimuva Jaapani nädala ega välja kuulutatud mere aastaga,“ vastas Saluste minu küsimusele. Oleme harjunud teadmisega Pärnust kui suvepealinnast, aga hakkame vist unustama (kui polegi juba seda päriselt teinud), et sada aastat tagasi kutsuti Pärnut kevadeti silgupealinnaks. Vaatamata vanade nimetuste meelest minekule on Pärnumaal jälle alanud räimepüügi hooaeg.
Arne ja Pille esimene küsimus sunnib mälu värskendama ja vastama, millal sai viimati söödud Eesti rahvuskala räime? Küsijad arvavad, et selle küsimusega tulevad meelde meie vanavanemad, kui räime söödi kümnel erineval moel. Mäletan hästi ka oma ema valmistatud ahjuräimesid koorekastmes. Selgub, et see pole saanud üksnes minu jaoks ilusaks mälestuseks, vaid ka paljudele teistele. Täpselt sama moodi nagu kalurid piltidel on saanud või peatselt saamas.
Kakuamipüüki tutvustava näituse koostajad avastasid 2009. aastal, et puupaatide aeg hakkab Eestis kohe-kohe otsa saama ja lähima kümnendiga põletatakse jaanikutel viimasedki puupaadid.
Olles sooritamas esimest Vene ümbermaailma reisi, sai 1805 aastal esimese eestimaalasena kakuamipüügist teada Jaapanis Hokkaido saarel admiral Adam Johann von Krusenstern. Kakuam tuleneb jaapani keelest. ‘Kaku’ tähendab lahtise ümbriku kujuga viienurkset kasti ja ‘ami’ noota või mõrda. Eesti keeles nimetatakse kakuami ka kastmõrraks. Tänavu möödub 108 aastat ajast, kui eestlased Juhan Erikson, Herman Soone ja jaapanlane Sawa Katzumi Kaug-Idas Beringi meres kakuamipüügiga algust tegid. Eestis prooviti kakuamipüüki esimest korda 1939. aastal Pärnu lahes, katsetajateks olid Raeküla ja Vana-Pärnu kalurid. Eestisse saabus kakuamipüügi tippaeg aastatel 1950-1957. Tänapäeval jätkatakse kakuamipüügiga Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal, Ida–Virumaal, ja Peipsi järvel.
Arne ja Pille soovivad Hokkaido saarel, kakuami sünnimaal, avada mälestusnurga ka Eesti kakuamipüügi kaluritele.
„Piltidele ei ole lisatud kohanimesid ja inimeste nimesid, kuna see viib kalurite kalaõnne minema,“ selgitavad näituse koostajad, kes proovivad piltide abil anda edasi elamusi ajast, kui mehed olid veel rauast ja paadid puust.
Urmas Saard