Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

27. märtsil toimunud linnade linnuvaatlusel osales kahekümne Eesti linna hulgas ka Sindi oma viieliikmelise SG nimelise võistkonnaga, märgates ajavahemikul 06:10 kuni 11:45 ühtekokku 49 linnuliiki.

Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat Foto Urmas Saard
Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat. Foto: Urmas Saard

Eile oodati Eesti linnadest kõiki linnusõpru osalema linnade linnuvaatlusel, mis kestis alates hommiku viiest kaheksa tunni kestel. Määratud aja piires pidi üles leidma võimalikult palju linnuliike, et selgitada varakevade liigirikkaim Eesti linn. Uudise avaldamise ajaks polnud veel üleriigilised tulemused selgunud, aga juba täna õhtul näeb kõiki andmeid siit. Eelmisel aastal saadi kõige enam liike kirja Pärnus (88). Eilsega kokku on linnade linnuvaatluseid korraldatud 15 aastat.

Tänavu kuulusid Sindi linna SG võistkonda Anette Pattik 7a, Ats-Tobias Pikk 7a, Karl Juhan Tamman 8a, Raivo Endrekson  – gümnaasiumi 1989. a vilistlane ja Eedi Lelov, ja sama kooli progümnaasiumi bioloogiaõpetaja.

Sindis oli päiksetõusu ajal väga udune ja linde märgati üksnes kuulmise põhjal. Lelov ja Endrekson on suurte kogemustega harrastusornitoloogid. Mõlema tähelepanuvõime lindude märkamisel on hämmastavalt hea. Lelov ütles, et tegi esimesed märkmed lindude kohta kuuendas klassis. Aasta oli siis 1966 ja isegi kuupäev on meeles, 19. august.

Endrekson on õppinud lindude hääli jäljendama ja suudab sellega eksitada nii inimesi kui linde. Lelov selgitas, et vaatluse ajal pole lubatud lindude peibutuseks kasutada elektroonilisi vahendeid, aga suuga matkimine pole keelatud. Samuti võib näiteks rähni toksimist jäljendada oksaga vastu puutüve kopsides. Mingeid lindude hääli siiski ei üritatud eile teha ja sageli peatuti hiirvaikselt, et kõrv paremini eristaks ka kõige väiksemaid helisid.

Linnuralliga alustati Sindi raekoja juurest suunaga kalmistutele. Pärnu jõge ületava kõrgepingeliini kohal pöörduti tagasiteele ja väljuti Pärnu maantee äärsele kergliiklusteele. Kirikupargis läheneti uuesti jõele, kus kohati lisaks lindudele ka üht julget oravat õrnadel oksaraagudel puult puule hüppamas, aga teda muidugi ei arvatud seekordse loenduse nimestikku. Päris paisu alla ei mindud ja suunduti Wöhrmanni puiesteele. Siis uuesti jõe kaldale, väliujulasse ja kuni maanteesillast allavoolu jääva kitsa saarekeseni. Saarel peatus 25 kanada laglet.

Kõige rohkem märgati sinikaelasid, ca 60. Kormorane oli ümmarguselt 40. Jääkoskelit oli 20 isendit. Ka kodutuvisid oli palju näha. Üllatas koduvarblaste vähesus.

Siin on loetelu kohatud lindudest mitte nende arvukuse, vaid esmakordse märkamise järjestuses: väikeluik, laululuik, rabahani, suur-laukhani, kanada lagle, viupart, sinikael, sõtkas, jääkoskel, kormoran, hallhaigur, merikotkas, kanakull, hiireviu, sookurg, kiivitaja, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, kodutuvi, kaelustuvi, hallpearähn, suur-kirjurähn, tamme-kirjurähn, väike-kirjurähn, põldlõoke, musträstas, hallrästas, pöialpoiss, salutihane, sinitihane, rasvatihane, puukoristaja, porr, pasknäär, harakas, hakk, vares, kuldnokk, koduvarblane, põldvarblane, metsvint, rohevint, ohakalind, siisike, kanepilind, leevike, talvike, rootsiitsitaja.

Urmas Saard