Sindis on saanud traditsiooniks heisata iseseisvuspäeva hommikul täpselt kell 07:55 sinimustvalge lipp linna raekoja tornimasti.
Viiendat korda täitis seda auväärset ülesannet ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes omab pisut ekstreemsetes oludes väga vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja vastavat varustust. Hümni mängis Ado Kirsi juhatusel Audru kultuurikeskuse pasunakoor Õnn Tuli Õuele.
Lipud
Vahetult enne piduliku hetke saabumist olid kümned Sindi gümnaasiumi noored asunud suurte kandelippudega oma kohtadele kogu raehoone pikkuses. Jõepoolsel väljaku küljel reastusid omavalitsuse, allasutuste ja seltside lipud. Auväärsel kohal seisis Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond, samuti volikogu liige Kardo Kase, kelle kätte usaldati paari aasta eest Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipp. Erimõõdus käsilipud värvisid pidupäeva hommiku lauspilves taeva all sinimustvalgeks. Ülle Jantson jagas lasteaia laste ja nende vanemate kätte 120 suuremõõdulist käsilippu. Paljud tulid kohale kodust kaasa võetud lipukestega. Pärnu Postimehe tagasihoidlikul hinnangul võis karges õhus iseseisvuspäeva algust nautimas olla paarisaja inimese ümber. Raekoja paraaduksel laulis Kristel Reinsalu dirigeerimisel auväärse eaga Sindi laulukoor.
Allar, Renee, Margit
[pullquote]Just viimase kümneaastase juhendamise eest pälvis Sindi Aastainimese tiitli võimlemistreener Margit Schmidt[/pullquote]Esimesena ütles tervitussõna Sindi linnapea Marko Šorin, kes märkis praeguses riigipoliitikas domineerivaid teemasid samasoolisuse, pagulaste ja omavalitsuste piiride ümberjoonistamise ainetel. „Aga kuhu on jäänud üllad omariikluse ideed ja sõnad nagu Eestimaa, iseseisvus, oma kodumaa? Me võime ja peamegi kõigist ja kõigest hoolima, kuid me ei tohi unustada seda, mis on meile kõige lähemal. Ei tohi unustada neid, kes meie kõrval on olnud alati,“ osundas linnapea.
„Seepärast tahan tunnustada Eesti sünnipäeval hoopis meie oma linna inimesi. Meie linna tippsportlast Allar Raja või kuulsust koguvat võrkpallurit Renee Teppani, kes Euroopas mehetegusid teeb. Ühtlasi tänan teisigi vähem tuntuid, kuid sama hingestatud spordientusiaste, kes Sindit erinevatel võistlustel esindamas käivad. Alati on kiituse ära teeninud kultuuriinimesed. Meie armastatud laulu- ja tantsukollektiivid. Koolinoorte tantsu- ja võimlemisrühmad. Just viimase kümneaastase juhendamise eest pälvis Sindi Aastainimese tiitli võimlemistreener Margit Schmidt.“ Šorini tänu pälvis ka aasta 2015 Aastainimene Eneli Arusaar, kelle õpilaste lavastus oli olnud eelmisel päeval toimunud aktusel nii hinge minev, et linnapea suutis vaevu emotsioonide tulva taltsutada. „Need on meie oma Eesti inimesed.“
Oluline võti
[pullquote]Noored ja nende isamaalisus on oluline võti meie riigi kestmisel igavesti[/pullquote]Pärnu maavanem Kalev Kaljuste kutsus üles lipuheiskamise juures meenutama Eesti Vabariigi suurkujusid ja mälestame vabaduse eest võidelnud ning langenud kangelasi. „Sindi juurtega Eesti diplomaat Julius Friedrich Seljamaa osales edukalt kinnitatud Tartu rahu läbirääkimistel. Tänu meie esivanemate targale, ühtsele ja võitluslikule tegevusele saime õiguse elada vabas Eestis!“ Seda ka pärast poolesajandi pikkust Nõukogude okupatsiooni.
Maavanemale valmistab ääretult head meelt noorte kasvav roll meie isamaa järjepidevuse teadlikul hoidmisel. „Eile Pärnus ja Tahkurannas toimunud 98. aastapäeva tähistamisel võttis osa üle 1500 Pärnumaa noore. Nii on see ka siin Sindis! Noored ja nende isamaalisus on oluline võti meie riigi kestmisel igavesti,“ ütles Kaljuste, kes on samuti Sindi gümnaasiumi vilistlane.
Tahame, et kõik see säiliks
[pullquote]Me oleme rahvus: oma keele, kultuuri ja riigiga. Me tahame, et kõik see säiliks[/pullquote]Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme on õppinud akadeemiliselt ajalugu ja seepärast esitas ta pildikesi Eesti riigi pea saja aasta pikkuselt teelt. Muuhulgas arutles ta, et võibolla oli 1991. a veretu okupatsioonist vabanemine avanss tulevikku. „Võibolla peame me hakkama seda lunastama. Me kõik teeme, mida suudame, et nii ei läheks. Aga ajalugu on karm ja ellu jäävad need, kellel on tugev vaim. Eesti rahva puhul pole mingit kahtlust, et meil see vaim on olemas.“ Helme võrdles viimaste aastate kogemust sellest, mida ta on näinud riigis ringi liikudes. Tema sõnul pole pärast laulvat revolutsiooni kaua aega olnud inimesed nii aktiivsed sarnastel üritustel, nagu tänaselgi hommikul Sindis. „See näitab, et rahval on mure ja inimesed tahavad tunda üksteise õlatunnet. Me ei ole üksi. Me oleme rahvus: oma keele, kultuuri ja riigiga. Me tahame, et kõik see säiliks,“ rääkis Helme ja tunnistas, et pole varem näinud noortes sellist patriotismi, kui nüüd.
Kiri Eestimaale
[pullquote]Kõige paremini maitseb oma ema tehtud võileib[/pullquote]Kilomeeter ja mõnisada meetrit rohkemgi rongkäigule järgnes lippude rivistumine koolimaja õuel, kus saabunuid tervitas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Mitte iga kool, ka mitte linn, ei saa tunda uhkust õpilastest, kes hoiavad oma riiki ja sinimustvalget lippu au sees lisaks sõnadele ka tegudega.“ Direktor märkis, et Riigikogu on tunnustanud selle kooli isamaalist tegevust väärika kingitusega: Eesti Vabariigi paraadlipuga, mis liikus täna rongkäigu ees. Keerup avaldas lootust, et Mart Helme viib Toompeale sõnumi, et kingitus pole olnud asjatu.
Laulsid Sindi lasteaia koolieelsete rühmade mudilased. Laulud jutustasid kodust. Kõlama jäi arusaamine, et ükskõik, kui kaugeid maid pidi rännata, jääb ikkagi kodu paigaks, kuhu inimene ihaldab taas tagasi pöörduda. „Kõige paremini maitseb oma ema tehtud võileib.“
Sõnalise montaaži seadis kokku õpetaja Eneli Arusaar ja selle esitasid peamiselt kooli näiteringi õpilased. Näitlejatele omaselt oli nende esinemistes nauditav häälduse selgus ja mõtete paremaks tabamiseks kasutatud sõnaline ilmekus. Kõigil aastatel on kujundatud vabariigi aastapäevaks mingi tähenduslik mõte. Tänavu pealkirjastas Arusaar selle sõnadesse „Kiri Eestimaale“. Ta selgitas: „Me usume endisse. Jällegi usume algust. Kuni alles on kodu, ta akendest kumav valgus. Kuni alles on see, mille nimi on Eestimaa.“
Vestlusringis
Hommik lõpetati ühise tee joomise, saiakeste söömise ja muljete vahetamisega. Kehakinnituse eest kandis hoolt Sindi Lanka AS.
Hilisemas usutluses ütles Helme Külauudiste portaalile, et Sindis oli iseseisvuspäeva tähistamine väga hästi korraldatud. Korralduslikust küljest kõneldes hindas ta veelgi rohkem südamlikust. „Siin ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont, midagi ei tehtud kantseleilikust kohustusest tulenevalt. See on midagi niisugust, mida Tallinnas tihtipeale ei tunne. Tundsin ennast siin väga hubaselt, mugavalt ja pingevabalt,“ jagas muljet poliitik, kes meelsasti kandis rongkäigus kõrvuti maavanemaga ka Eesti lippu.
Urmas Saard