Pärnu Väärikate ülikooli käesoleva õppeaasta kavas on lisaks loengutele, õpikodadele ja suveülikoolile ka tosin õppekäiku Eesti erinevatesse paikadesse. 27. jaanuaril külastati Pirita kloostrist koduteele asudes 2013. a sügisel Lasnamäel avatud Moskva patriarhaadile alluvat õigeusu kirikut.
Bussisõidul kiirestikuulja kirikusse tutvustas teejuhiks olnud Jaak Suurväli ülevaatlikult pühakoja ehituskulgu, mis kestis asukoha otsimisest kuni avamiseni tublisti üle kümne aasta.
Asjaajamine kiriku ehitamiseks algas metropoliit Korneliuse kirjast Tallinna linnavalitsusele, milles selgitati pühakoja püstitamise vajadust. Üle poole Lasnamäe 111 tuhandest elanikust peab end õigeusklikuks, kelle sooviks on kiriku paiknemine kodule võimalikult lähedal, selgitati kirjas. Tallinn toetas rajatist, mille Moskva sinood oli heaks kiitnud, linna omanduses olevale kinnistule Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kasuks hoonestusõiguse seadmisega.
Kiriku nurgakivi pühitses pühim patriarh Aleksius II oma Eesti visiidi käigus 2003. a septembris. Arhitektuurikonkursi võitnud Z-projekti võidutöö järgi koostatud projekt valmis 2005. aastal. Ehitustöödega alustati 2006. a 22. novembril, Jumalaema „Kiirestikuulja“ ikooni mälestuspäeval.
2008. a alguseks oli valminud sokli osa ja esimene korrus. Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II poolt pühitsetud altari asukohta tähistas lindiga piiratud lillekimp ja selle juurde valatud ristimisbassein. Keset ehitust seisis puidust rist.
2009. oktoobris rajas Tallinna linn kiriku ette väljaku.
Rahanappusel ehitus vahepeal seiskus, aga jätkus taas 2010. a kevadel. Seni tegelesid insenerid, arhitektid, ehitajad ja teised asjasse puutuvad inimesed uue ehitusetapi ettevalmistustega. Sama aasta veebruaris oli annetatud ehituseks 359 061 krooni, jaanuaris 186 616 krooni, aga sellele eelneval aastal 4 405 276 krooni. Üldse oli juba kirikule annetatud üle 10 miljoni krooni, aga valmimise tarvis arvestati ümmarguselt poolesaja miljoniga.
Jaak Suurväli rääkis sellestki, et pendlimees Kalju Paldise uskuvat kiriku paiknevat energiatühjal alal. See asjaolu selgitavat ka põhjust, miks ehitus venis.
Kuid kõigele vaatamata avati Loopealse puiestee ääres asuv õigeusu kirik 2013. a 28. septembril. Samal päeval toodi kirikusse pidulikult Jumalaema Kiirestikuulja ikoon, mida metropoliit Kornelius hoidis oma kodus 53 aastat. Varem kuulus imettegev ikoon Pühtitsa abikloostrile, mis hävitati okupatsioonivõimude tahtel 1960. a. Ikoon andiski uuele kirikule nime. Tähtsaima pühaduse vahendusel tõotati jagada kõigile vaevatuile viivitamatult tervist ja abi.
Kirikuhoonesse minnakse läbi kellatorni, mille kellad valati Saksamaal. Suurim kaalub 650 kg ja väikseim 41 kg. Kirikut piiraval aial on teinegi ehisvärav, aga külastuse ajal selle ees laiuval lumel jälgi polnud. Seega polnud värav kasutusel, kuid eemalt vaadates omaette vaatamisväärsus ikkagi.
Arhitektuuriliselt kujutab sakraalhoone ühe kupliga bütsantsi pühakoda. Kuigi algse plaani kohaselt pidanuks seinte materjalina kasutama tellist, otsustati hiljem siiski betooni kasuks. Nii kandideeris 2013. aasta Betoonehitise tiitlile Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik ühena kümnest koos teiste võrdväärselt silmapaistvate ehitusega nagu näiteks Metaprint tootmishoone Pärnus, lahingkooli õppehoone Võrus või Ülemiste liiklussõlm.
Kirikuaeda on ehitatud ka väike 15 ruutmeetri suurune kabel ja kirikuesisele samanimelisele väljakule kellatorni kõrvale püstitatud Aleksius II mälestusbüst.
Urmas Saard