Meeleharjutusi ehk meditatsiooni ehk mõtlust on läbi aegade tehtud lähtuvalt erinevatest motivatsioonidest. Kõige ilmsem põhjus on iseendas meelerahu ja seeläbi selguse saavutamine (aga ka kohtumine iseendaga, laskumine oma pärisolemusse jpm). Kui meel on selge, avar ja puhas, on inimene õnnelik, sõbralik ja hea enda ning teistega – ta maailm on muutunud. Muutuse kaudu iseendas muutub ka ümbritsev maailm.
Meeleharjutuste tegemisega kasvab inimese tähelepanelikkus ja taedlikkus oma tegudest, tunnetest ning motiividest. Selle teadlikkuse rakendamine igapäevaelus võib tuua kaasa väikeseid ja suuri positiivseid muutusi. Meeleharjutuste kroonjuveeliks on südame avatus ning armastuseenergia voolamine läbi keha, kõne ja meele nii argipäevas kui ka puhkehetkedel.
Koosviibimistel praktiseeritakse peamiselt budistlikust traditsioonist pärit harjutusi, nagu hingamise teadvustamine ja siira heasoovlikkuse arendamine. Lihtsalt istumise meditatsioon on väga võimas teekond iseenda pärisolemusse.
Meditatsioonil osalemine ei eelda teadmisi budismist või meditatsioonist.