Erikutsekool nr 35 avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi

Täna kogunesid Paikusel pea kolmkümmend kunagise Erikutsekooli nr 35 töötajat, et meenutada 25 aasta pikkust käekäiku õppeasutusel, mis avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi.

Taaskohtumine Foto Urmas Saard
Taaskohtumine. Foto: Urmas Saard

Erikutsekool nr 35 moodustati 1. septembril 1965 endise Pärnu alaealiste koloonia baasil, mis allus tolleaegsele Eesti NSV Ministritenõukogu Riikliku Kutsehariduse Komiteele. Õppeasutus reorganiseeriti Erikutsekool nr 2-ks 27. septembril 1984 ja likvideeriti 19. augustil 1990. Rahvasuus mäletatakse kooli ka Sindi erikutsekoolina, aga Sindis pole sellist kooli siiski mitte kunagi olnud.

Ammuste töötajatega taaskohtumise korraldasid praegune Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe, Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Järvemäe töötas kooli algusest kuni sulgemiseni eesti keele õpetajana. Külaots õpetas füüsikat ja matemaatikat. Roosimäe andis ajaloo tunde.

Esmalt koguneti Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli juurde, kust alustati ringkäiku hoonetes, mis varem kuulusid erikutsekoolile. Teejuhiks oli kolledži kursant Ivar Mänd. Järvemäe mäletab umbkaudset asukohta praeguste lipuvarraste joonel, kuhu maeti suletud Erikutsekool nr 35 nimetahvel.

[pullquote]Raamatu “Kas ema südant tunned sa?” kirjutamise ajal külastas Kaugver nii Kaagveres kui Paikusel asuvat erikooli.[/pullquote]Kogunemisel viibis ka kooli viimane direktor Mati Mettus, kes õpetas esimesel aastal matemaatikat, järgnevad 6 aastat oli direktori asetäitja ja neli aastat direktor. Nüüd meenutas Mettus kirjanik Raimond Kaugveri omaaegseid kriitilisi märkusi, mida ta polevat siis kohe mõistnud. Raamatu “Kas ema südant tunned sa?” kirjutamise ajal külastas Kaugver nii Kaagveres kui Paikusel asuvat erikooli. 1988. aastal ilmunud romaan süveneb laste ja nende vanemate vahelistesse suhetesse. Peategelase, 16-aastase Birgiti ja tema semude käekäiku kirjeldades näitab romaan allakäigu trepi kulgu ja püüab vastata küsimusele, millisel kasvulaval sirguvad kasvandikud mõlemale erikoolile.

Erikutsekooli suunatud noored olid 14- kuni 18-aastased. Liina Maaste, hilisem Sindi linnapea, oli aastatel 1965-’67 erikutsekoolis komsorg, kelle töö oli tema enda sõnul suuresti võrreldav tänapäevaste koolide huvijuhi ülesannetega. Tööle asudes oli ta 18-aastane. „Kuigi noorukite hulgas oli ka päris kurjategijaid, vägistajaid ja tapjaid, ei teatud tol ajal midagi narkootikumide pruukimisest. Erikutsekooli võisid sattuda ka äritsejad, mida tänapäeval üldsegi kuriteoks ei liigitata. Alaealiste komisjonide otsused võisid olla päris erinevad, kes saadeti erikutsekooli, kes Viljandi kolooniasse.“

Laine Järvemäe töötas erikutsekoolis 25 aastat Foto Urmas Saard
Laine Järvemäe töötas erikutsekoolis 25 aastat. Foto: Urmas Saard

Paikuse põhikooli hoones toimus väike ajaloo meenutamine. Ettekannetega esinesid Järvemäe ja Külaots. Mõlemad kasutasid rohkelt fotosid. Järvemäe rääkis, et näiteks õppeaastal 1988/89 oli avatud 9 õppegruppi: 2 gruppi treiali erialal, 6 lukksepa eriala gruppi, 1 maalri eriala grupp. Üldharidusliku kooli õppeedukuseks saadi 66%. Enam raskusi valmistasid matemaatika, füüsika ja vene õppekeelega koolis emakeel. Koolis toimus õpetamine nii eesti kui vene keeles.

Ühiselamus toimus tegevus kasvatusgruppides, töötas 8 huviringi.

Nimetatud õppeaastal sooritati 120 jooksu või jooksukatset. Vahi alla võeti 19 õpilast. Koolis sooritati 5 kuritegu, jooksus oleku ajal 14.

Tol ajal harjumuspäraste sotsialistlike kohustuste hulgas oli muide ka erikutsekooli vastu võetavate uute õpilaste riiklik plaan.

Vasil Zotovitš, Vello Kaar ja Lembit Roosimäe musitseerisid erikutsekooli päevil ja sedasama tegid nad tänaselgi kohtumisel, et omavahelistesse vestlustesse meelelahutuslikku vaheldust pakkuda ja julgematele tantsuks mängida.

Urmas Saard