Täna avati Sindi Linnaraamatukogus Sindi gümnaasiumi kauaaegse õpetaja Maie Tamme maalide näitus, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.
Avasõnadeks luges raamatukogu direktor Ene Michelis Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust “Suur maalritöö” luulekatket: „Tal pintsel viskas tireleid, / kui värvis valgeid sireleid / ja ülaseid ja õisi muid / ja õiekuhjas maikuu puid / ja vahtu lainetaval veel / ja vesililli veel ja veel. / Lõi takti pintsel laberik, / kui meister / värvis paberit. / Ja muhe muie oli tal, / kui värvis pilvi / taeva all. Mitmele leheküljele jätkuvast luuletusest jätkus huvitavat mõtteainet ka animatsiooni tehnikas teostatud filmile, mille režisöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp selgitavad, et luuletuses on äärmiselt huvitav sõnade mäng ja loovusel lennata laskmine. Luuletuse pealiskaudne sisu on maailma värvimine ja värvide õppimine, kuid on ka sügavam sõnum. Inimeste pidev rahulolematus ja oskamatus tunda rõõmu elust ning asjadest nende ümber nii nagu need parajasti on.
Film jutustab, et kord õige ammu oli maailm värvimata ja inimesed ei suutnud vahet teha piimal ega veel, tindil ja teel. Hall maailm muutis inimesed kurvaks, sest raske oli rõõmu tunda värvideta elust. Siis ilmus välja pintslimees ja alustas tööga. Värv värvi haaval muutis ta maailma selliseks nagu meie seda teame. Filmi vaadata või samanimelist lasteraamatut lugeda oleks võibolla kasulik ka täiskasvanul.
Sama kasulik, aga kahtlemata ka emotsionaalselt väga nauditav oleks raamatukogu laenutussaali sisenejal viivuks peatuda harrastuskunstniku maalide ees. Maie arvates võib piltide valik tunduda kaootilisena, mida vaataja pilk siiski ei taju. Näitusel on tosin maali, millest autor kõiki pealkirjastatult tutvustas. Lilled on tema lemmikud ja neid maalib Maie igasuguseid, moone koguni päris mitmeid sorte. Majaka asukohta ta ei tea, aga usub naljatledes, et küllap ta kusagil mere ääres asub. Kihnu saar on pildil siiski kindlalt määratletud. Piusa koopad on maalitud foto järgi, kuid lisatud juurde sinna sisenemiseks midagi kiusatuslikult ligitõmbavat. Enamikel kordadel maalibki ta fotode järgi ja mitte looduses istudes või mälu järgi midagi lõuendile vedades. Ka isa talu maalis ta 1955. aastal tehtud fotolt. Maal on huvitav seepärast, et tööd täiendab suur vahtra leht.
Maalimiseks kasutab harrastuskunstnik akrüüli. Põhjus väga praktiline, sest õlivärvide kasutamine nõuab töö valmimiseks palju pikemat aega. Maie soovib loovmõtte kiiremini värvidesse kinnistada. „Maalimisega alustasin 2007. a sügisel Paikuse Hobikoolis Annela Raud Selge maalistuudios,“ rääkis 1940. aastal Ida-Virumaal Tudulinnas talupidaja 7-lapselises peres sündinud naine, kellel 21. oktoobril seisab ees kaunis ümmargune tähtpäev. Ene Michelis astus lähemale ja avaldas poolsosinal saladuse, et sellele tähtpäevale tema personaalnäitus ongi pühendatud.
Esimene isikunäitus oli vaadata Pärnu Haiglas 2010. aastal. Järgmisel aastal eksponeeriti tema töid Sindi raamatukogus ja nüüd taas uus valik samas ruumis. „Eelistan värve ja loodusvaateid, samuti natüürmorti. Pliiatsiga olen joonistanud ka inimesi, aga ainult sahtlisse peitmiseks,“ rääkis Maie, kes alates 1974-st aastast õpetab Sindi gümnaasiumis geograafiat ja bioloogiat. „Huvialasid on mul peale maalimise veel palju teisigi. Reisimine giidina või lihtturistina. Lugemine, eriti aime- ja ilukirjandus, palju on kunstikirjandust, hindan Wiiraltit. Käsitööna meeldib õmblemine. Kalligraafia.“ Ka Maie ennast tutvustav tekst on seinale riputatud tema poolt kalligraafilises kirjas kirjutatult.
„Oled superkunstnik, lihtsuses peitub võlu. Ole lihtne edasi,“ ütles Annela Raud Selge.
Urmas Saard