22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.
Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.
Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.
Lihula Vabadussõja ausamba juures tervitasid tuld rahvarõivastesse riietunud vallavanem Varje Ojula-Toos, kodutütred ja Lihula valla meeskoor, mida juhatab Pille Saatmäe. Pasunat mängis Kulla Saatmäe.
Järgmine peatus tehti Martna mälestussamba juures. Mälestustule tervitamiseks olid kohal operatsioonil “Iraagi Vabadus” hukkunud jalaväerühma ESTPLA-9 kaitseväelase ema, Martna vallavanem Tiiu Aavik ja Lääne praostkonna vikaar-diakon Küllike Välk. Vaimulik luges Taaveti lauludest hea karjase lugu: „Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind. Tema kosutab mu hinge! Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast! … Sa katad mu ette laua mu vastase silma all…“
Järgnes palve ja ühe küünla tuli süüdati samast vallast pärit vanemveebel Arre Illenzeeri mälestuseks.
Martna kalmistul puhkab Arre Illenzeer, kes hukkus 2004. aasta 25. oktoobril Bagdadi eeslinnas teenistusülesannete täitmisel, kui patrullimise käigus plahvatas ebastandardne lõhkekeha. Hüvastijätu talitusel ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, et Arre Illenzeer juhindus sõdurina oma tegudes ja teenistuses kindlatest väärtustest ning põhimõtetest. 28-aastasena lahkunult oli ta enda jaoks selgeks mõelnud, mida tähendavad ustavus, ausus, õiglus, vastutustunne, distsipliin ja kaalutletus. “Neist eetilistest kategooriatest juhindus ta oma tegudes, need mõisted on olulised igale sõdurile. See on ideoloogiline alus, millele meie teenistus Eesti heaks tugineb,“ sõnas Kõuts toona peetud mälestuskõnes.
Kolmandana külastas mälestustuli Ridala kirikut. Viimases peatuspaigas Haapsalu Toomkirikus õnnistas mälestustuld piiskop Tiit Salumäe. Tule saabudes helisesid kiriku kellad ja orelil mängiti kauneid viise.
Edasi suundus tuli Heltermaa sadamasse ja pärast südaööd asetati mälestustuli muinastule kõrvale Kärdla kirikusse võidupüha hommikut ootama. Sealsamas kiriku esisel ristati kaks tuld võidutuleks, mida president paraadil maakondadesse laiali saatis.
Urmas Saard