Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.
Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.
Kuigi lätikeelse jutu tõttu jäi kogu räägitu sisu mõistetamatuks, teavad noored hästi, et üheaegselt Eestiga tabas samasugune saatus 1941. aasta 14. juunil ka Lätit ja Leedut. Riiklik kuritegu valmistati ette täpselt kuu aega varem Vene režiimi kõige kõrgema juhtkonna, kompartei keskkomitee ja rahvakomissaride nõukogu ülisalajase määrusega nr. 1299-526/cc. Kolme Balti riigi peale kokku kavandati 14. juuni ohvrite üldarvuks 39 985 inimest.
Lõunanaabrid ei ole unustanud ka 1941. aasta suvel Kirde-Lätis Litenes hukatud 200 Läti armee ohvitseri. Lätlased nimetavad venelaste kätetööd genotsiidiks, mida võrreldakse poolakate vastu suunatud massimõrvaga Katõnis. Paraku on siiski vaid vähesed teadlikud samalaadsest Nõukogude režiimi kuriteost Lätis.
Urmas Saard