27. mail toimunud direktori vastuvõtule kutsutud 5.-12. klassi parimatele õpilastele jagati pea sada kiitmist õppimise, laulmise, tantsimise, näitlemise, sportimise, eeskujuliku käitumise ja muu silmapaistvalt eduka tegevuse eest.
Tänuõhtule kutsutud lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi ja teisi külalisi tervitasid koolimajja saabumise ajal direktor Ain Keerup ja õppealajuhataja kohusetäitja Riina Timberg vestibüli seinale maalitud suure punase vahtralehega tunnusmärgi ees. Iga koolihoonesse siseneja tunnetas juba esimesel silmapilgul hetke pidulikkust ja väärikust, millega austati lapsevanemat, õpetajat, õpilast.
Aula kõik kohad olid piduliku õhtu algusminutiks hõivatud, ekraanile ilmusid laulu „Koolilaul“ sõnad, püsti seistes lauldi Sindi gümnaasiumi hümni, eeslauljateks olid Marion, Melissa, Eleanora. „Mitte õnn ei tee meid tänulikuks, vaid tänulikkus teeb meid õnnelikuks,“ ütles ekraanilt nähtava koolipildi tagant kostuv hääl.
Taas vahetusid pildid ekraanil, kui sõna sai Ain Keerup. Eelmise aasta 4. juuni hommikul pealinna Kuberneri aias Riigikogult kingiks saadud sinimustvalge kuldsete narmaste ja paelaga esinduslipp oli sedavõrd tähelepanuväärne suursündmus, mida meenutati nüüdki fotomeenututustega lipu õnnistamise hetkest. Keerup pöördus oma kõnes kolmel korral sinimustvalge lipu juurde, milles polegi Sindi traditsioone arvestavalt midagi tavatut. Esmalt lapsevanemaid kõnetades ütles direktor muuhulgas, et mõne aja pärast võivad lapsed siirduda välismaale. „Me ei võiks neile teha etteheiteid, et nad soovivad end täiendada välismaal, kuid peame lootma ja ise tegema kõik selleks, et oma suurima panuse elus annavad nad tulevikus siiski Eestile,“ kõneles Keerup ja palus lapsevanemate hoolitsust, et nende lapsed jõuaksid Sindis õigeks ajaks lipu päeva tähistamisele.
Kiituste üleandmise ajaks tulid ekraanile Terevisiooni saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. Saatelõik leiti lähiajast, kui Urmas Vaino imestas ja arutles varajasel hommiktunnil nende lauale sattunud Sindi gümnaasiumi logoga tassi üle. Mõistatuseks see tookord jäigi, aga hilisemad sahinad andsid siiski viite, kuidas üks tass ikkagi kümnete tuhandete televaatajate ette jõudis.
Nüüd katsid samasugused kümned tassid tänumeenete lauda ja järgemööda teatasid pildi ja selgitava tekstiga kaadrid lava sügavuses õpilaste nimesid, keda kutsuti koos vanematega kiitust vastu võtma. Kaadritagune hääl luges sama teksti ja sageli pidid ette kutsutud kannatlikult pikalt kuulama, milliste tublide asjadega on õppeaasta jooksul toime tuldud. Ainuüksi mõnede näidete toomine võtaks kogu uudise mõistliku mahu ja seepärast jäägu nimelised näited sedakorda olemata.
Kiideti: väga hea õppeedukus ja eeskujulik käitumine; osalemine tulevikutegijate ideekonkursil „Pärnu jõgi ettevõtluse heaks“; koht emakeeleolümpiaadil; osalemine solistide konkursil „Sügisulg 2014“; koht matemaatikaolümpiaadil; osalemine rahvusvahelisel matemaatikavõistlusel „Känguru“; osalemine laulukonkursil „Sindi ööbik“; põhikoolide arvestuses eripreemia üleriigilisel jutuvestjate konkursil; osalemine TÜ teaduskooli õpioskuste olümpiaadil; koht varia viktoriinil; 2020. aasta superstaar jne.
Kätlemisele ja kiitmisele tegi pausi Eleanora, kes laulis laulu „Unistuse jõel“ ning pikemalt direktorile ja õppealajuhataja kohusetäitjale puhkust andmata jätkati endiselt. Veel lauldi „Meri on…“ pildikesega mere taustal ja ikka veel ei paistnud nimede nimetamisel lõppu tulevat. Mitmeid kutsuti ette korduvalt. Siis tuli lavale Melissa oma häälega ja lõpuks saabus tordi lõikamine ning pildistamised.
Urmas Saard