30. aprilli päev ei olnud veel päris õhtusse vajunud, aga kirkalt paistva päikese tekitatud varjud venisid siiski juba üsna pikaks kui Eliise Kull ja Konstantin Tšernov Sindi noortekeskuse juures asuva bussipeatuse juurde kiirel ja pikal sammul astusid. Näiliselt ei olnud kiirustamiseks veel põhjust, sest Tartu buss pidi sõiduplaani järgi saabuma 25 minutit enne laulunäitemängu algust. Aga koolinoored olid ettenägelikud, sest buss jõudis pärale juba kümmekond minutit varem ja nii said nad oodatud aukülalist, emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaart, tervitada otse bussilt maha astudes. Eliise sirutas käe esimesena ja ulatas vanahärrale kimbu sinililli. Rahvariietes neiu kõrval seisis erilist pidulikust rõhutades tumepunase triiksärgi ja sinise lipsuga Konstantin. Kahe nooruki saatel seati sammud Sindi gümnaasiumi suunas.
Lühikesel teekonnal läbi linna märkis molekulaarbioloog ja innukas rahvuskultuuri huviline mees, et taastatud kunagise raudteejaama hooned mõjuvad linna saabujale emotsionaalselt väga meeldiva visiitkaardina. Jaama tänava servas asuv värvikirev ja rohkete atraktsioonidega pisilaste mänguväljak lisas veelgi sära külalise silmadesse. Kõndides mööda pikka ja kitsast Pioneeride alleed, mille lõpus terendab puude vahelt punane koolimaja, võis vaimusilmas kujutada omaaegset koolmeistrit Karl Rammi siinse linna roheluse rüpes jalutamas. Ainult koolihoone polnud siis veel see, kuhu nüüd aprillikuu viimasel päeval linnarahvas kogunes. „Üksnes nii ilusas linnas saavadki sündida vaimse kultuuri kõrghetked,“ lausus Mikelsaar.
Aula istekohad olid kõik viimseni hõivatud ja toole toodi koolimaja teistest ruumidest juurdegi. Ei juhtu just sageli, et ühe väikelinna kooli näitetrupp võiks osutuda esimeseks, kes lavastab esmakordselt ja pealegi veel väga edukalt midagi, mis väärib Eesti kultuuriajaloos eriliselt esiletoomist. Esietenduski ei toimunud esmalt mitte kodulinnas, vaid Emajõe linnas.
Mikelsaar kirjutas eelmisel aastal laulunäitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“, mis valmis enamvähem samaaegselt samanimelise Karl Rammi ja Gustav Wulffi elu, tööd ning loomingut käsitleva raamatuga. Keskseks teemaks muidugi laulu „Ööpikule“ (algses kirjapildis) sünnilugu. Nüüdseks on vahepeal pisut unustuse hõlma vajunud Karli ja Gustavi lugu seoses nende sünnist möödunud 150 aastaga taas elustunud. Sellele on kaasa aidanud artiklid Pärnu Postimehes, Tartu Postimehes, Maalehe veebis, Sindi Sõnumites, aga ilmselt vääriks kultuurisündmus rohkematki kajastamist.
Kahtlematult on Mikelsaar lisanud teema käsitlemisega Eesti kultuurilukku olulise peatüki, aga ta ise esitleb praegu meelsamini Sindi gümnaasiumi noorte harrastusnäitlejate loomingulist tegevust, mida juhendab õpetaja Eneli Arusaar. Mikelsaar pole ainus, kes hindab noorte andekust ja sellest on mõndagi juba ka ajakirjanduses edasi antud. Võiks tuua veel näite Wulffi lapselaps Mari-Ann Karupää sulega kirjutatud kirjast. „Kontsert oli väga ilus ja tasemel. Näitemäng ootamatult meeldiv ja vaheldusrikas ja missugune Wulff! Kas või armu ära…“ Kõige rohkem täheleapnu ongi saanud Sindi gümnaasiumi vilistlane Marko Nuut, kes peaosa rolli täites on väga pikad tekstid korralikult pähe õppinud ja ilmekalt ette kandis. Pärast etendust ütles Arusaar, et jälgis kogu etenduse kestel Wulffi juttu ja võis kinnitada eksimatut sõna-sõnalist täpsust ilma ühegi komistuseta. Etenduse algul võis küll täheldada mõningast kohmetust, mida Tartus ei märganud, kuid sellele suuremat tähelepanu pööramine olnuks liigne norimine, sest kodupubliku ees esinemine tähendab midagi muud. Pealegi suutis ta kiiresti ennast vabaks mängida.
Loomulikult olid tublid ka Madis Tropp Rammi mängides ja Ats Tobias Pikk õpetaja Mihkel Veske osas. Omaette elamust kinkisid Õnneli Pilliroog ja Kristella Kukk Wulffi pruutide rollides. Mitte ainult verbaalne esinemine, vaid ka muutuvad näoilmed olid suurepäraselt nauditavad. Kiitus neidudele.
Muusikaliselt toetasid lavastust Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli õpilased, direktor Merike Teppan-Kolk ja õpetajad Kait Kallau, Pirgit Rea, Helle Salumäe, Kristi Rulli-Schvede, Mall Türk, Rein Vendla, Maria Podstavkina, Elo Kalda. Muusikakooli esituses on toodud esmaettekannetena arhiivist kuulajateni 9 Rammi lugu, mis kavatsetakse salvestada nii Sindi linna kui Eesti kultuuriajaloo jäädvustamiseks.
Tartu linnavalitsuse abiga on valminud ka DVD. Mikelsaar kinkis neist ühe Sindi gümnaasiumile ja teise Sindi linnavalitsusele. Mikelsaar ütles, et näitemäng vääriks Kultuurkapitali preemiat.
Urmas Saard